Tere
Sooviksime nõu küsida seoses üürilepingu tingimustega. Nimelt on üürilepingus sees punkt, mis kohustab üürilevõtjat kandma kõiki korteriga seotud kommunaalmakseid, sealhulgas remondifondi makset: "Maksmisele kuulub korteriühistu poolt esitatud arve tervikuna (kaasa arvatud haldustasud, remondikulud, prügivedu ja muud kõrvalkulud)". Enne korteri üürimist näidati meile eelnevate kuude kommunaalkulude arveid, millest lähtusime, kui langetasime otsuse korter üürida. Kuu aega peale korteris elamist saime aga arve, kus remondifondi maksumus oli tõusnud kahekordseks, tekitades seega meile kui üürilevõtjatele üsna suuri ebameeldivusi, kuna tegu oli siiski märkimisväärse summaga - eelneva 30 euro asemel järsku 60 eurot (ja see on puhtalt remondifondi maksumus, lisanduvad veel kõik muud halduskulud). Üürileandjalt selgitust paludes öeldi, et remondifondi makse tõusis hiljuti maja taha rajatud parkimiskohtade tõttu, millega seoses oli ühistu laenu võtnud. Meile korterit üürile andes aga sõnagi sellisest muudatusest ei mainitud, mistõttu on meie silmis tegu varjatud informatsiooniga. Loomulikult oleme kommunaalmaksed seni siiski täies mahus tasunud, kuid sooviksime teada, kas sellise intsidendi korral on ka tagasiulatuvalt õigus enammakstud summa üürileandjalt tagasi nõuda, kui tuleb välja, et see kulu siiski ei oleks pidanud olema meie kanda?
Varjatud kommunaalkulud korteri üürimisel
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Varjatud kommunaalkulud korteri üürimisel
Tere,
Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud (võlaõigusseaduse § 292 lõike 1 esimene lause).
Juhul, kui sellist kokkulepet üürilepingus ei ole, siis on üürnik kohustatud maksma ainult üüri. Sellega loetakse, et kõrvalkulud (kommunaalmaksed) on üüritasuga hõlmatud.
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (võlaõigusseaduse § 292 lõike 1 teine lause).
Seega ei saa kulutust lugeda kõrvalkuluks juhul, kui kulutusel puudub igasugune seos üüritud asja kasutamisega. Remondifondi kogumine ei ole seotud korteri kasutamisega üürniku poolt ning seda ei saa lugeda kõrvalkuluks.
Isegi siis, kui eluruumi üürileandja ja üürnik lepivad omavahel kokku, et üürnik on kohustatud remondifondi makseid kandma, siis selline kokkulepe on seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv ning seoses sellega tühine (võlaõigusseaduse § 275).
Kokkuvõtteks võib kirjeldatud olukorrale ja seadusele toetudes öelda, et üürnikul ei ole kohustust remondifondi eest tasuda. Seda kohustust ei ole tal isegi siis, kui ta on üürileandjaga selles eraldi kokku leppinud, nimetatud kokkulepe on tühine. Siiski tuleb silmas pidada, et üürileandja võib võlaõigusseaduses sätestatud korra kohaselt üürileping üles öelda. Seetõttu soovitan püüda saavutada kompromiss üürileandjaga.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud (võlaõigusseaduse § 292 lõike 1 esimene lause).
Juhul, kui sellist kokkulepet üürilepingus ei ole, siis on üürnik kohustatud maksma ainult üüri. Sellega loetakse, et kõrvalkulud (kommunaalmaksed) on üüritasuga hõlmatud.
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (võlaõigusseaduse § 292 lõike 1 teine lause).
Seega ei saa kulutust lugeda kõrvalkuluks juhul, kui kulutusel puudub igasugune seos üüritud asja kasutamisega. Remondifondi kogumine ei ole seotud korteri kasutamisega üürniku poolt ning seda ei saa lugeda kõrvalkuluks.
Isegi siis, kui eluruumi üürileandja ja üürnik lepivad omavahel kokku, et üürnik on kohustatud remondifondi makseid kandma, siis selline kokkulepe on seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv ning seoses sellega tühine (võlaõigusseaduse § 275).
Kokkuvõtteks võib kirjeldatud olukorrale ja seadusele toetudes öelda, et üürnikul ei ole kohustust remondifondi eest tasuda. Seda kohustust ei ole tal isegi siis, kui ta on üürileandjaga selles eraldi kokku leppinud, nimetatud kokkulepe on tühine. Siiski tuleb silmas pidada, et üürileandja võib võlaõigusseaduses sätestatud korra kohaselt üürileping üles öelda. Seetõttu soovitan püüda saavutada kompromiss üürileandjaga.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist