Olen korteriomanik 4 korteriga põhiliselt puuküttega (osaliselt ka elektriküttega) majas. Naabril, kes omab 2 korterit, on ilmselt ebapiisav korerite küte või hoopis puuduv. Majas pole ühistut, naaber ei ela kütteperioodil korterites. Mina kütan oma korerit ja ka oma sugulase korterit.
Kellel on õigus kontrollida naabri tühjade korterite tegelikku kütmist ja sealset temperatuuri? Naaber lubas sügisel kütma hakata, aga on kahtlus, et ühes korteris võib küte täielikult puududa ja teine korter tundub alaküttega.
Mis on see mõistlik temperatuur korteris, mida seadus ette näeb?
naaberkorereid ei köeta või köetakse ebapiisvalt
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: naaberkorereid ei köeta või köetakse ebapiisvalt
Tere,
2018. aasta 1. jaanuaril jõustus 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uue seaduse kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Seega on tõenäoliselt ka teie majas seaduse alusel moodustatud korteriühistu.
Otsesõnu ei ole nõutavat temperetuuri korterites seaduse tasemel sätestatud, küll aga on loetletud eelnimetatud seaduse § § 31 korteriomaniku kohustused. Muuhulgas on korteriomanikul kohustus tulenevalt § 31 lg 2 Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Seadusandja on seaduse seletuskirjas märkinud, et eluruumide osas ei ole võimalik mingit üldkohustuslikku miinimumi kehtestada, sest inimeste eelistused õhutemperatuuri osas on üsna erinevad. Mõne inimese jaoks on ka +16 °C toaõhu temperatuur elamiseks piisav ja sellisel juhul ei saa ka tema naabrid nõuda, et ta tõstaks selle +22 °C peale, nagu neile meeldib.
Teiseks on korteritevahelised piirded erineva soojapidavusega. Kui korterite vaheseinad on sama soojapidavusega kui välisseinad, siis ei mõjuta ühe korteri kütmata jätmine oluliselt teiste kasutusmugavust. Samas tuleb ka sellisel juhul tagada, et oleks välditud veetorude külmumine jmt kahjulik mõju kaasomandi esemele.
Keerulisemate hoonete puhul, kus paiknevad erineva otstarbega ruumid, on mõistlik juba eriomandi kokkuleppes kindlaks määrata, millised minimaalsed tingimused igas ruumis peavad olema.
Seega saab soovitada eriomandi kokkuleppes temperatuuri puudutavad detailid kokku leppida ja siis saab neid ka teiselt korteriomanikult nõuda.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
2018. aasta 1. jaanuaril jõustus 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uue seaduse kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Seega on tõenäoliselt ka teie majas seaduse alusel moodustatud korteriühistu.
Otsesõnu ei ole nõutavat temperetuuri korterites seaduse tasemel sätestatud, küll aga on loetletud eelnimetatud seaduse § § 31 korteriomaniku kohustused. Muuhulgas on korteriomanikul kohustus tulenevalt § 31 lg 2 Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Seadusandja on seaduse seletuskirjas märkinud, et eluruumide osas ei ole võimalik mingit üldkohustuslikku miinimumi kehtestada, sest inimeste eelistused õhutemperatuuri osas on üsna erinevad. Mõne inimese jaoks on ka +16 °C toaõhu temperatuur elamiseks piisav ja sellisel juhul ei saa ka tema naabrid nõuda, et ta tõstaks selle +22 °C peale, nagu neile meeldib.
Teiseks on korteritevahelised piirded erineva soojapidavusega. Kui korterite vaheseinad on sama soojapidavusega kui välisseinad, siis ei mõjuta ühe korteri kütmata jätmine oluliselt teiste kasutusmugavust. Samas tuleb ka sellisel juhul tagada, et oleks välditud veetorude külmumine jmt kahjulik mõju kaasomandi esemele.
Keerulisemate hoonete puhul, kus paiknevad erineva otstarbega ruumid, on mõistlik juba eriomandi kokkuleppes kindlaks määrata, millised minimaalsed tingimused igas ruumis peavad olema.
Seega saab soovitada eriomandi kokkuleppes temperatuuri puudutavad detailid kokku leppida ja siis saab neid ka teiselt korteriomanikult nõuda.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist