Mida ette võtta kaasomandis elava linnakorteri üürnikuga,

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Mida ette võtta kaasomandis elava linnakorteri üürnikuga,

29 Juun 2018, 00:46

Andke nõu mida ette võtta kaasomandil oleval majal ainukesel linnale kuuluvas korteris elava, omanike huve mittearvestava üürnikuga ning krundiga/majaga üldiselt.
Majal korteriühistu puudub, kolm korterit on omanikuga ja üks korter siis linna omandis.
Kõnealune üürnik teeb omavolilisi tehnilis-ehituslike (loata juurdeehitis) otsuseid, reostab murumaad on vaenuliku käitumisviisiga.

Vallavalitsuse poole on pöördutud korduvalt - tulemusteta.

Sotsiaalkorteri kasutamise kord toob selgelt välja kaasüürnike või omanike huvidega arvestamise vajalikkuse, mida üürnik rängalt ja pidevalt rikub (nt. eluruumis suitsetamine, ehitusjäätmete ladustamine)

Olen mõelnud krundi reaalosadeks jaotamise peale, kuidas see tegevus antud jaotuse puhul välja näeks?

Üheksakümnendate keskel tehtud mõõtmistega kuulub minule krundist 33% 909m2 (korteri ruutmeetreid maja üldpinna suhtes arvesse võttes), piisavalt suur pind eraldi krundi loomiseks, uue maja ehitamiseks.

Mis saab sellisel juhul linnakorterist? Korter on võibolla 1/10ndik majast. Ülejäänud korterid on samuti väiksed 1-2 toalised ja annaksid jaotusel tõenäoliselt eraldi kruntide loomiseks ebapiisava suuruse?
Kas on muid võimalusi probleemi lahendamiseks?
Millised on minu, kui kaasomaniku õigused, võimalused sotsiaalkorteri üürniku suhtes?
Kas on mõtet pöörduda kohtu poole ja millised oleksid siis võimalused?

Re: Mida ette võtta kaasomandis elava linnakorteri üürnikuga

30 Juun 2018, 12:44

Tere,

01.01.2018 jõustus uus Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt kortermajades, kus polnud moodustatud korteriühistut, moodustati automaatselt seadusjärgne korteriühistu. Seega on enam kui tõenäoline, et ka Teie majas on korteriühistu olemas. Seda saab kergesti kontrollida tema seadusjärgse nime järgi korteriühistute registrist (kasutades e-äriregistri päringusüsteemi), sest selles nimes sisaldub kinnisasja aadress. Otsimiseks piisab ka nime osast, näiteks asula või tänava nimest. Seega on kõik korteriomanikud (k.a. linn korteriomanikuna) nüüd võrdsete õigustega korteriühistu liikmed.
Seadusest tulenevalt kehtivad eraldi reeglid väikestele majadele, kus on kuni kümme korteriomandit. Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kümne korteriomandiga majas on korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.
Seega reguleerib korteriomanike suhteid jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Korteriomanike õigused on sätestatud § 30 ja kohustused § 31. Muuhulgas on korteriomanikul õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga, seejuures on ta kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik peab tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad samu põhimõtteid.
Seega soovitan Teil kutsuda kokku korteriühistu üldkoosoleku, arutada tekkinud olukord läbi ja võtta vastu olukorda regullerivad otsused. Üürniku tegevuse eest vastutab siiski korteri omanik.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta