Tere,
Üürniku ja üürileandja vahelised suhted on reguleeritud Võlaõigusseaduses. Seaduse kohaselt peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
Seega on vastutuse olemasolu kindlakstegemisel vaja eelkõige hinnata, kas tegemist on asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutustega, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega või on tegemist asja kahjustamisega, milles Teid saab süüdlaseks pidada. Hinnang sõltub konkreetsetest asjaoludest, muuhulgas kui kaua olete seda korterit üürinud ja milles on üürilepinguga kokku lepitud.
Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Kuna võib esineda olukord, kus üürileandja on küll nõuetest teatanud, ent nõuded on ilma õigusliku aluseta, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes veebilehel
www.juristaitab.ee ja koostöös kogenud juristiga kõigile asjaoludele põhinev hinnang anda.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist