1. leht 1-st

Korteri üürimine ilma lepinguta

Postitatud: 19 Nov 2019, 22:44
Kuskil aasta tagasi sai üüritud läbi kolmanda isiku korter ühe naisterahva käest.Üürilepingut ei teinud.Ta ise polnud selleks ajaks korteris käinud ligi 20 aastat.No igatahes kolisime sisse ja seal oli üks kapp.Tema surnud mehe ehitatud kapp.Küsisime luba,kas võime kapi koost lahti võtta,et saaks seda väiksemaks ja oma sektsiooni tuppa mahutada,sest tema omas ei olnud telekakohta.Võtsime kapi koost ja pidime tagasi kokku panema välja kolides.Nüüd sai välja kolitud ja korter talle koos võtmetega üle antud ja rohkem läikima löödud kui ta enne oli kui meie ta saime.Nüüd ta muudkui helistab ja loetleb vigu,mis tema silmale riivama on hakanud.Ka asjad,mis olid enne meid juba nihu.Panime kapi kokku tagasi aga ta ei läinud enam nii hästi kokku nagu ta oli.Mingi uks ei käi enam lahti,sest kapp natuke pinges ja ühest kohast nihkes ja vahe paar cm kapiseintel.Jah see kivi meie kapsaaeda,et ei suutnud tagada samamoodi kokkupanduna aga materjal oli ka selline, mis ajaga nagu "muutis ennast"Nüüd ta nõuab ligi 300 euri,et sellise summa eest oleks põhimõtteliselt tal mees olemas,kes kapi korda ilusti teeks.Aga ma ei ole nõus sellist summat maksma,sest tundub liiga ulmeline.Jah me ise seda ilusti kokku panna ei suudaks aga 300 tundub ikka palju.Ja kes ütleb,et ta siis hiljem jälle ei helista ja uuesti muud summat ei nõuaks kui jälle kuu aega hiljem avastab midagi,mille pealt teenida.Ta nägi selle kapi seisukorda kohe ning võttis ikkagi võtmed vastu.Olgugi, et meil tegelikult lepingut polnud.Aga mu küsimus oleks:
Kas ta saab kuidagi mulle midagi teha või kaela saata,selle eest,et ma nüüd ühe kapi nö korda tegemata jätan või lõppeb jutt sellega,et õpetus mõlemale kuna puudub üürileping?
Kardan juba,et ta ilmuks mulle ka töö juurde,et seda raha nõudma.Ta eelmise üürilistega oli umbes midagi sama üritanud saavutada,et need maksaks asjade eest,mis on loomuliku kuluga.

Re: Korteri üürimine ilma lepinguta

Postitatud: 26 Nov 2019, 08:48
Tere

Esmalt tuleb märkida, et ka suusõnaliselt sõlmitud leping on leping, mille puhul paraku on selle sisu keeruline tõendada. Üürniku ja üürileandja vahelised suhted on reguleeritud Võlaõigusseaduses. Seaduse kohaselt peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et see toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kui aga akt jäi koostamata nii lepingu alguses kui selle lõppedes, on üürileandjal keerukas tõendada, et puudused tekkisid ajal,mil Teie korterit kasutasite. Teie kirjeldatud puudused kapil võisid olla olemas juba enne lepingu sõlmimist. Tsiviilasjades on kummalgi poolel kohustus tõendada asjaolusid,millele ta tugineb. Nii tuleb ka nõude esitajal tõendada, et puudusi varem ei olnud ja Teie vastutate nende eest. Kui ta seda tõendada ei suuda, saab tema nõuet lugeda üsna perspektiivituks.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist