Üürileping ja selle tühistatavus
Postitatud: 14 Jaan 2020, 14:57
Palun abi järgnevas küsimuses.
1. Kuidas saab kohustada panema üürileandjat tagatisraha hoiusele kui üürileandja keeldub seda tegemast. Seadus ei reguleeri, milliseid sanktsioone saab kasutusele võtta kui üürileandja ei hoiusta deposiiti oma rahast eraldi. Millised on protsendid.
2. Üürileping on sõlmitud otse üürileandjaga. Sõlmitud üürilepingus ei ole välja toodud, kas, kes ja kuidas käib aegajalt eluruumi üle kontrollimas. Üürileandja pani ühel ühel õhtul sõnumi teel fakti ette, et "Homme kell 10.00 tuleb minu esindaja ja vaatab üle eluruumid, mis on teile renditud. Ta ei viibi kauem kui 5- 10 minutit, kui ei teki ootamatuid situatsioone. Palun teda ruumide vaatamisel mitte segada". Siit küsimus, kuidas reguleerib antud olukorda seadus (alus), milline on etteteatamisaeg kui tahetakse üürile antud ruume üle vaadata, milles elatakse, kas esindajal peab olema notariaalne volitus, kas seda saab üldse teha keegi kolmas isik kui temaga ei ole üürnikul üürilepingut sõlmitud vaid otse üürileandjaga, kes on ka üürile võetud pinna peremees.
3. Üürileandja ja üürniku vahel on kehtiv leping, mida pole kumbki üles öelnud. Samas pani omanik välja kuulutuse, et ruumid üüritakse välja. Kas sellisel juhul on tegemist kelmusega?
4. Kas üürilepingus peab olema ära märgitud ka konkreetne aadress, mida üüritakse ja ruumide pindala. Eluruumide kasutamise lepingus on märgitud nö vaid maja number, kuid korterit mitte. Samuti ei ole märgitud ka üüritud ruumide pindala.
5. Kas sellist üürilepingut saab pidada tühistatavaks ja võib nõuda selle tühistatavust kui selles on palju seadusest kõrvalekalduvaid nõudeid. Kas tühistatavust saab nõuda ainult läbi kohtu? Üürileping ei ole täpne selles, milles algselt kokku lepiti. Meilitsi oli läbi räägitud ühes, kuid reaalsuses on asjad teisiti. Pealegi ei tööta siiani põrandaküte pesemisruumis. Pesuruumi on pea võimatu kasutada, sest seal on külm. Üürileandja on olukorrast teadlik.
Tänan!
1. Kuidas saab kohustada panema üürileandjat tagatisraha hoiusele kui üürileandja keeldub seda tegemast. Seadus ei reguleeri, milliseid sanktsioone saab kasutusele võtta kui üürileandja ei hoiusta deposiiti oma rahast eraldi. Millised on protsendid.
2. Üürileping on sõlmitud otse üürileandjaga. Sõlmitud üürilepingus ei ole välja toodud, kas, kes ja kuidas käib aegajalt eluruumi üle kontrollimas. Üürileandja pani ühel ühel õhtul sõnumi teel fakti ette, et "Homme kell 10.00 tuleb minu esindaja ja vaatab üle eluruumid, mis on teile renditud. Ta ei viibi kauem kui 5- 10 minutit, kui ei teki ootamatuid situatsioone. Palun teda ruumide vaatamisel mitte segada". Siit küsimus, kuidas reguleerib antud olukorda seadus (alus), milline on etteteatamisaeg kui tahetakse üürile antud ruume üle vaadata, milles elatakse, kas esindajal peab olema notariaalne volitus, kas seda saab üldse teha keegi kolmas isik kui temaga ei ole üürnikul üürilepingut sõlmitud vaid otse üürileandjaga, kes on ka üürile võetud pinna peremees.
3. Üürileandja ja üürniku vahel on kehtiv leping, mida pole kumbki üles öelnud. Samas pani omanik välja kuulutuse, et ruumid üüritakse välja. Kas sellisel juhul on tegemist kelmusega?
4. Kas üürilepingus peab olema ära märgitud ka konkreetne aadress, mida üüritakse ja ruumide pindala. Eluruumide kasutamise lepingus on märgitud nö vaid maja number, kuid korterit mitte. Samuti ei ole märgitud ka üüritud ruumide pindala.
5. Kas sellist üürilepingut saab pidada tühistatavaks ja võib nõuda selle tühistatavust kui selles on palju seadusest kõrvalekalduvaid nõudeid. Kas tühistatavust saab nõuda ainult läbi kohtu? Üürileping ei ole täpne selles, milles algselt kokku lepiti. Meilitsi oli läbi räägitud ühes, kuid reaalsuses on asjad teisiti. Pealegi ei tööta siiani põrandaküte pesemisruumis. Pesuruumi on pea võimatu kasutada, sest seal on külm. Üürileandja on olukorrast teadlik.
Tänan!