1. Kas korterelamu välisseinad, katus, aknad-uksed ja vundament on korteriomanike kaasomandis?
2.Kuidas vormistada korterelamu kaasomanike häälteenamusega tehtav kirjalik otsus õigusnormidele vastavalt elamu haldamiseks ja remondiks?
Kas sellekohase dokumendi põhi on kusagilt leitav?
Taust on järgmine.
Enamus korteriomanikest soovib teha välisseinte restaureerimis- ja värvimistööd. Kaasomandit (välisseinad jm) vajavad ühist värvimist ja remonti 4-korteriga elamus. Kõik omanikud ei saa kokkuleppele (räägitud on sellest uute kaasomanikega 1,5 aastat, eelmistega 20 aastat), st pole saadud ühist nõusolekut, kas remont tuleks kohe teha või lükata remont edasi (puitmaja on värvitud viimati 1970-ndate remondi ajal), puitosad on osaliselt lahti, osaliselt mädanenud, värv kulunud jne. 3. Või mida on õigem ette võtta? Kõigepealt enne remondiotsust kui teha eelinfoks ehk otsus: Elamu kaasomandi valdamisest ja kasutamisest ning kulutuste kandmisest.
4.Kaasomanike häälteenamusega tehtavast otsusest peaks nähtuma ka konkreetse kaasomaniku häälte arv, kuidas täpselt häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest?
5. Kuidas toimub konkreetsele kaasomanikule kuuluva osa suuruse ühisest asjast arvutamine?
Kaasomand ja selle haldamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kaasomand ja selle haldamine
Tere
1. Jah, kõik hoone osad, mis ei ole eriomandi eseme ehk korteri koosseisus on korteriomanike kaasomandis.
Kuna Teie küsimusest võib järeldada, et tegemist on korteriühistuga, kohalduvad lisaks asjaõigusseadusele ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätted.
Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Mis on tavapärane valitsemine, saab lugeda lisaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017015?leiaKehtiv paragrahvist 35. Vaid tavapärasest valitsemisest suuremate ümberkorralduste tegemisel on vajalik kaasomanike kokkulepe ( § 38 ja 39).
2. Kirjalik otsus võib olla nii üldkoosoleku protokoll, selle lisa kui ka vastu võetud ilma üldkoosolekut kokku kutsumata (§21). Vormi selleks kehtestatud ei ole, näidist võite küsida teistelt korteriühistutelt.
3. Kortriühistu puhul on reeglina igal omanikul üks hääl. Põhikirjas võib olla sätestatud ka teistsugune häälte arv.
4. Kaasomaniku osa suurus on märgitud mõttelise osana kinnistusregistrisse ja sellest tuleks ka lähtuda.
Kui vajate abi konkreetse koosoleku või dokumendi ettevalmistamisel, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes veebilehel www.juristaitab.ee
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
1. Jah, kõik hoone osad, mis ei ole eriomandi eseme ehk korteri koosseisus on korteriomanike kaasomandis.
Kuna Teie küsimusest võib järeldada, et tegemist on korteriühistuga, kohalduvad lisaks asjaõigusseadusele ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätted.
Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Mis on tavapärane valitsemine, saab lugeda lisaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017015?leiaKehtiv paragrahvist 35. Vaid tavapärasest valitsemisest suuremate ümberkorralduste tegemisel on vajalik kaasomanike kokkulepe ( § 38 ja 39).
2. Kirjalik otsus võib olla nii üldkoosoleku protokoll, selle lisa kui ka vastu võetud ilma üldkoosolekut kokku kutsumata (§21). Vormi selleks kehtestatud ei ole, näidist võite küsida teistelt korteriühistutelt.
3. Kortriühistu puhul on reeglina igal omanikul üks hääl. Põhikirjas võib olla sätestatud ka teistsugune häälte arv.
4. Kaasomaniku osa suurus on märgitud mõttelise osana kinnistusregistrisse ja sellest tuleks ka lähtuda.
Kui vajate abi konkreetse koosoleku või dokumendi ettevalmistamisel, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes veebilehel www.juristaitab.ee
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Re: Kaasomand ja selle haldamine
Tere.Ma oman korterit majas kus on 4korterit,3 omaniku.Üks omanik tahtis katuse ära vahetada.Ma palusin,et ta saadaks mulle hinnapakkumised ja kui sobiva kokkuleppeni jõuame siis vahetame katuse ära.Pakkusin erinevaid võimalusi kuidas tasuta.Maksegraafik,teeme ühistu ja võtan laenu jne.Lubas mulle saata info meilile.See oli 01.03.2019.
10.05.2019 mulle seda infot polnud laekunud aga kuulsin,et tal materjal juba kohal ja hakkab vana katust lammutama.
kirjutasin talle uuesti.Pakkusin ka välja maksegraafikut,korteriühistut jne.Ja ütlesin,et kui teeb kõike ikkagi omavoliliselt siis tehku üksi.Tema vastus oli,küll teen ära põe.
ja kuni 09.02.2020 pole ta mulle infot saatnud.Pole minuga sõnagi vahetanud.09.02 ta siis küsis raha katuse eest.Mina soovisin teada mille eest ma peaks maksma kui ta pole mulle infot saatnud vaid lasi edasi öelda,et tahab 2000eurot meilt.Minu küsimuse peale ütles,et kõik,rohkem ei räägi ja läheb kohtusse.
Samal õhtul kirjutasin talle veel,et proovime ikka ilma kohtuta kokkuleppele jõuda.Palun saada mulle tööhind.Palju materjal maksis,töölised,mis tööd teostati jne.
tema vastas,et räägib oma juristiga neljapäeval ja annab teada,et talle sobiks kohtusse minek ikkagi paremini.
Kuidas on võimalik,et inimene nõuab raha näitamata mille eest ma peaks maksma?
Kas tema võit kohtus on võimalik ja kas tema nõudmine on seaduspärane?
10.05.2019 mulle seda infot polnud laekunud aga kuulsin,et tal materjal juba kohal ja hakkab vana katust lammutama.
kirjutasin talle uuesti.Pakkusin ka välja maksegraafikut,korteriühistut jne.Ja ütlesin,et kui teeb kõike ikkagi omavoliliselt siis tehku üksi.Tema vastus oli,küll teen ära põe.
ja kuni 09.02.2020 pole ta mulle infot saatnud.Pole minuga sõnagi vahetanud.09.02 ta siis küsis raha katuse eest.Mina soovisin teada mille eest ma peaks maksma kui ta pole mulle infot saatnud vaid lasi edasi öelda,et tahab 2000eurot meilt.Minu küsimuse peale ütles,et kõik,rohkem ei räägi ja läheb kohtusse.
Samal õhtul kirjutasin talle veel,et proovime ikka ilma kohtuta kokkuleppele jõuda.Palun saada mulle tööhind.Palju materjal maksis,töölised,mis tööd teostati jne.
tema vastas,et räägib oma juristiga neljapäeval ja annab teada,et talle sobiks kohtusse minek ikkagi paremini.
Kuidas on võimalik,et inimene nõuab raha näitamata mille eest ma peaks maksma?
Kas tema võit kohtus on võimalik ja kas tema nõudmine on seaduspärane?
Re: Kaasomand ja selle haldamine
Tere
Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 72 lg 4 annab kaasomanikule õiguse teha vajalikke kulutusi teiste kaasomanike eelneva nõusolekuta ning kulutusi teinud kaasomanik saab nõuda teistelt kaasomanikelt sama AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamist sõltumata sellest, kas teised kaasomanikud kiidavad kulutuste tegemise heaks või mitte (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Seega on vajalik esmalt välja selgitada, kas katuse vahetamine oli vajalik kaasomandi säilimiseks või soovis kaasomanik lihtsalt materjali meeldivama vastu vahetada.
Kuid ka juhul, kui kulutused olid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikud, tuleb need hea usu põhimõttest tulenevalt hüvitada mõistlikus ulatuses. See tähendab, et kulutusi ei hüvitata nende tegijale ulatuses, mis ületab kulutuste kohalikku keskmist turuhinda (vt Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-11, p 11).
Kui katuse vahetamise hind jääb mõistlikessepiiridesse, soovitan Teie osa hüvitada, kui aga mitte, esitada sellekohane vastuväide.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 72 lg 4 annab kaasomanikule õiguse teha vajalikke kulutusi teiste kaasomanike eelneva nõusolekuta ning kulutusi teinud kaasomanik saab nõuda teistelt kaasomanikelt sama AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamist sõltumata sellest, kas teised kaasomanikud kiidavad kulutuste tegemise heaks või mitte (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Seega on vajalik esmalt välja selgitada, kas katuse vahetamine oli vajalik kaasomandi säilimiseks või soovis kaasomanik lihtsalt materjali meeldivama vastu vahetada.
Kuid ka juhul, kui kulutused olid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikud, tuleb need hea usu põhimõttest tulenevalt hüvitada mõistlikus ulatuses. See tähendab, et kulutusi ei hüvitata nende tegijale ulatuses, mis ületab kulutuste kohalikku keskmist turuhinda (vt Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-11, p 11).
Kui katuse vahetamise hind jääb mõistlikessepiiridesse, soovitan Teie osa hüvitada, kui aga mitte, esitada sellekohane vastuväide.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist