korterelamu

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

korterelamu

06 Veebr 2020, 16:00

1. Mis hoone osad kuuluvad korteriomandi koosseisu, st ei ole korterelamu korteriomanike kaasomandis?

2.Kuidas vormistada korterelamu kaasomanike häälteenamusega tehtav kirjalik otsus õigusnormidele vastavalt elamu haldamiseks ja remondiks, kui (riigi poolt loodud) ühistu reaalseks toimimiseks pole korteriomanikud midagi teinud (pole soovi avaldanud) ja ei soovi ühistut reaalselt (vähemalt hetkeseisuga) kasutama hakata?

3.Pooled korteriomanikud (kaks neljast) soovivad teha maja välisseinte (kaasomandi) remonti, mida peab sisaldama kehtima hakkav otsus?

4. Või mida on õigem ette võtta? Kui kõigi omanike vabatahtlikku nõusolekut ei saavutata, kas kõigepealt enne remondiotsust on mõistlik teha eelinfoks otsus "Elamu  kaasomandi haldamisest ja kasutamisest ning kulutuste kandmisest?"

5.Kaasomanike häälteenamusega tehtavast  otsusest peaks  nähtuma ka konkreetse kaasomaniku häälte arv, st kui häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Või ei sõltu korteriomandi suurusest? Viimasel juhul on võimalik, et hääled jaguneksid võrdselt.

6. Kuidas toimub  konkreetsele kaasomanikule kuuluva osa suuruse (ühisel asjal) arvutamine? Küsimus on aktuaalne, kui neljast korteriomanikust on 2 omanikku oleksid poolt ja 2 vastu.

Palun ka viiteid õigusnormidele.

Tänan!

Re: korterelamu

13 Veebr 2020, 14:57

Tere
1. Korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluvad ruumiliselt piiritletud eluruum (korter) või mitteeluruum (keldriboks) ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
2. Kui ühistu on loodud, siis on ta olemas nagunii. Teie kirjeldatud asjaoludel ilma juhita. See aga ei takista esimese üldkoosoleku kokku kutsumist ega mainitud otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata. Protseduuri soovitan vaadata eelmises vastuses viidatud seadusest või pöörduda abi saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele www.juristaitab.ee.
3. Otsus peab sisaldama asjaolusid, mida otsustatakse ja millise hääletamistulemusega otsus vastu võeti
4. Kõigepealt tuleks määratleda, mida täpselt soovitakse teha, see koosolekul läbi arutada ja otsustada kas tegutseda või mitte.
5. Kuna märgite, et ühistu on loodud seaduse alusel ilma põhikirjata tuleb lähtuda seadusest. Seaduse kohaselt annab korteriomanike üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, sõltumata korteriomandi suurusest.
6. Küsimus oleks aktuaalne, kui Teie põhikirjas oleks hääleõigus üldkoosolekul sätestatud seaduses sisalduvast erinevalt. Teie puhul ei ole küsimus aktuaalne eelmisest punktist tulenevalt.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta