Kuidas toimida suure võlakoormaga

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kuidas toimida suure võlakoormaga

14 Okt 2016, 09:46

Tere,
kirjutan juriidilise nõu saamiseks abipalve. Nimelt elan koos elukaaslasega, kellel on nooruspõlvest võetud kanda mitmeid võlakohustusi, mis on täitemenetluses kohtutäiturite juures. Kõik need kohustused on võetud kümmekond aastat tagasi erinevate sideoperaatorite ja kiirlaenu pakkujate juures. Kogu see 10 aastat on ema kasvatanud oma lapsi (kolm), tööl ei käi ja võlgnevusi pole tasunud ja ei saa ka edaspidi vist maksta. Olen aidanud tal viimastel aastatel rahaliselt likvideerida väiksemaid ja intresse koguvaid kohustusi, kuid veel on 3 võlausaldaja kasuks umbes 10000€ eest nõudeid. Selle tasumiseks kahjuks ressursse pole ja ei paista tulevat ka lähitulevikus.
Kuidas aidata inimest? Mis võimalused on olukorda lahendada? Kas on võimalik mingisugune kohustuste aegumine või eraisiku pankrott? Kas eraisiku pankroti menetlus on pikk protsess? Kui tuleb positiivne otsus eraisiku pankroti menetlusest, kui kaua sellest otsusest kulub inimesel maksehäirete registrist pääsemiseks?

Ma tänan!

Re: Kuidas toimida suure võlakoormaga

20 Okt 2016, 19:52

Pankrotiseaduse kohaselt tuleb pankrotiavaldus esitada elukohajärgsesse kohtusse. Seda võib teha paberkandjal kohtu kantsei kaudu või võib saata digitaalallkirjaga kohtu kantseleisse.

Pankrotiavaldust saab esitada ka e-toimiku kaudu www.e-toimik.ee, kuid siis peab avalduse esitajal olema ID-kaardi lugeja.

Riigilõiv on 10 eurot.


Võlgniku pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduse § 13:

§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri

(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]


Seega lihtustatult öeldes:

Kohtule tuleb esitada pankrotiavaldus ja lisadena tuleb kaasa panna seltuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja vara-võlgade nimekiri, mis tähendab seda, et kirja tuleb panna oma vara koosseis ja oma võlgade koosseis, ehk siis kes on võlausaldaja, võlausaldaja elu- või asukoht ja võlgnetav summa.

Soovitan küsijal koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustustest vabastamise avaldus.

§ 170. Võlgniku avaldus

(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

See on eelkõige mõistlik sellisel juhul, kui avalduse esitajal vara puudub ja kohtu poolt määratav ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotti väljakuulutada ei ole võimlaik, sest puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Kui inimene esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti väljakuulutama ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse.

Pankrot on positiivne eelkõige seetõttu, et pankroti väljakuulutamisega peatuvad kõikide viiviste ja intresside arvestused, samuti lõppevad kõik täitemenetlused.

Pankrotimenetluse pikkus sõltub asjaoludest, pankrotihalduris ja kohtust. Kui võlgnikul vara ei ole, siis arvestades Pankrotiseaduses sätestatud kõige lühemate võimalike tähtaegadega saab pankrotimenetluse läbi viia ca poole aastaga, aga seadus annab ka pikemaid tähtaegade võimalusi ja nende tähtaegade kasutamine sõltub pankrotihaldurist.

Pärast pankrotimenetluse lõpetamist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse, mis üldjuhul kestab 5 aastat. Võib kesta ka 3 aastat, kuid seda juhul, kui võlgnik on olulisel määral vähendanud oma kohustusi. Ja võib kest ka 7 aastat, aga seda juhul, kui keegi võlausaldajatest on teinud kohtule vastava taotluse ja kohus selle rahuldab.

Mis puutub nõuete aegumisse, siis aegumine on 3 aastaga, aga kui küsija on teinud vahepeal makseid, siis aegumise arvestud algab uuesti igast uuest maksest.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta