Võlgniku pankrotiavaldus tuleb esitada elukohajärgsesse kohtusse. Kuna küsija töötab Soomes, siis eeldan, et ta elukoht on siiski Eesti ja sellest tulebki lähtuda.
Aga pankrotiavaldust Eesti kohtusse esitades peab arvestama, et sellele järgnevad Eestis kehtestatud reeglid, ehk et küsijal on õigus kasutada vaid Eestis kehtestatud miinimumpalka, mis 2017.a. on 470 eurot + 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta.
Võlgniku pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduse § 13:
§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri
(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.
(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
RT I 2009, <
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632 68, 463 - jõust. 01.01.2010
Seega lihtustatult öeldes:
Kohtule tuleb esitada pankrotiavaldus ja lisadena tuleb kaasa panna seltuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja vara-võlgade nimekiri, mis tähendab seda, et kirja tuleb panna oma vara koosseis ja oma võlgade koosseis, ehk siis kes on võlausaldaja, võlausaldaja elu- või asukoht ja võlgnetav summa.
Soovitan küsijal koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustustest vabastamise avaldus.
§ 170. Võlgniku avaldus
(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
RT I 2009, <
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632 68, 463 - jõust. 01.01.2010
See on eelkõige mõistlik sellisel juhul, kui võlgnikul vara puudub ja seetõttu kohtu poolt määratav ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotti väljakuulutada ei ole võimlaik, sest puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Kui inimene esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti väljakuulutama ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse.
Vara puudumisel kestab pankrotimenetlus ca 6 kuud, kuid see sõltub pankrotihaldurist ja kohtunikust, kui kiiresti pankrotihaldur viib läbi pankrotimenetluse kohustuslikud toimingud ja kui kiiresti kohus halduri taotlused läbivaatab.
Pärast pankrotimenetluse lõppemist algab kohustustest vabastamise menetlus, mis üldjuhul kestab 5 aastat.
Pankrotiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot, pankrotimenetluse kulude katmisel annab riik väikseses ulatuses (397 € + vajadusel käibemaks) menetlusabi ja ülejäänud kulud kaetakse võlgniku töötasu sellest osast, mis ületab Vabariigi Valituse kehtestatud alampalka. Pankroti väljakuulutamise järel ja kuni võlausaldajate I üldkoosolekuni ei tohi võlgnik Eestist lahkuda. Ja pärast pankroti väljakuulutamist ei tohi võlgnik ilma kohtu loata olla juriidilise isiku juhtorganites (juhatuses).
Vastas Ly Müürsoo.