Maksehäire

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 1
Liitunud: 24 Mai 2017, 18:50

Maksehäire

24 Mai 2017, 19:12

Tere

Võtsin aastal 2010, 1000 krooni laenu kiirlaenu pakkujalt. Paar aastat ei tasunud majanduslike raskuste tõttu. Laenu põhisumma on tänaseks ammu tasutud. Maksehäireregistris on üleval peaaegu 4000 eurone võlgnevus. Selle aja jooksul on laenuandja pidevalt saatnud hoiatuskirju, seni pole nad kohtutäituri poole pöördunud, möödas on 7 aastat. Probleem on selles,et ma ei saa kuidagi nendega kontakti ei telefoni ega kirja teel-keegi ei vasta. Palusin kirjalikult selgitada Minilaen OÜ-l, kuidas 1000 kroonisest võlast on tekkinud 4000 eurone võlg. Vastuseks tuli vigases eesti keeles kiri, et kompromissid pole võimalikud-tasuda tuleb kogu 4000 euro suurune võlgnevus. Sooviksin, et maksehäireregistrist eemaldataks see võlgnevus, kas on kasu, kui esitada neile kirjalik vaie? Olen tasunud 1000 krooni ehk siis põhisumma laenust, kas peaksin lisaks maksma samas summas intresse?

Postitusi: 115
Liitunud: 11 Apr 2017, 14:37

Re: Maksehäire

26 Mai 2017, 10:54

Tere

Kogu nõude suuruse hindamisel on oluline teada krediidilepingus kokku lepitud tingimusi. Nõue koosneb tõenäoliselt laenusummast ja laenuintressidest, mille suurus on kokku lepitud lepingus ning viivisintressist. VÕS 22. peatükk käsitleb laenulepingut ja sellest tulenevaid õigusi ning kohustusi. Kuna Teie võlausaldaja tegutses ilmselt majandus- ja kutsetegevuse raames, on tegemist tarbijakrediidiga.

Kui laenuintressi määr ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr (Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.). TsÜS § 86 lg 3 Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist, mis on Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 10.  mail 2016 a. väljendas Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 esmakordselt seisukohta mõistliku viivisemäära ulatuse osas ning nägi ebamõistliku viivisemäära õigusliku tagajärjena ette vastava tingimuse tühisuse. Riigikohus leidis, et kuigi viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, tuleb siiski eelduslikult hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kohus võib seejuures hinnata nii viivise määra mõistlikkust kui ka viivisenõude kogusuurust. Väljakujunenud põhimõtte kohaselt ei mõista kohtud üldjuhul viivist välja suuremas ulatuses, kui on põhinõue.

Kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:
 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
 3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks

Olukorrale täpsema hinnangu andmisel ja inkassofirmaga suhtlemisel saame abiks olla, kui võtate ühendust juristaitab.ee veebilehel toodud viisil ja lepite kokku kohtumise juristiga, kes aitab Teil probleemi lahendada.

Vastas Tiina Mölder

Vasta