kohtutäituri tegevus, võlgniku õigused.

Kuidas peab kohtutäitur võlgnikku teavitama võlgniku õigusest oma kinnisvara hinna esmalt ise võlanõudjaga kokku leppimisest. Kui seda pole tehtud ning võlgnik ei teadnud sellest õigusest, saades sellest hiljem kui 10 päeva arestimise akti tegemisest alates teada, kas on sellisel juhul võimalik kohtutäituri tegevust vaidlustada ja mis õigused sellisel juhul võlgnikul on ?

Kohtutäitur teavitab menetlusosalisi täitetoimingutest, muuhulgas ka kinnisasja arestimisest ja kinnisasja arestimisakti koostamise ajast ja kohast. Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus viibida toimingute juures ja hiljem neid vaidlustada. Kui võlgnik ei viibi arestimistoimingu juures, toimetab kohtutäitur talle arestimisakti kätte, mida võlgnikul on võimalik vaidlustada. Muuhulgas võib võlgnik esitada kohtutäiturile kaebuse ka kohtutäituri poolt määratud hinna osas. Sel juhul peab kohtutäitur pöörduma kohtu poole, kes korraldab kinnisasja hindamist, kaasates kohtu poolt tunnustatud eksperdi. Isikul, kes vaidlustas hinda, tuleb maksta ette ka hindamiskulud. Juhul, kui kulud jäetakse maksmata, loetakse et hinda ei ole vaidlustatud. Võlgniku kaebeõigus algab päevast, millal ta sai vaidlustatavast toimingust või dokumendist teada, mitte toimingust endast.


Vastas Oksana Kutšmei

Lugu järgmine:
Võtsin 09.2007 a. eraisikuna pangast hüpoteegi kuuele kinnistule arendustegevuse rahastamiseks. Aasta hiljem sain elamukruntidele kommunikatsioonid valmis ning plaanisin

kinnistuid ühe kaupa müüma hakata ja pöördusin vastavasisulise sooviga panga poole. Minu taotlusele aga vastati, et seoses panga krediidipoliitika muutumisega peaksin ühe kinnistu müügiloa saamiseks pangale tagasi maksma 40% kogu hüpoteegi summast. Kuna sellist rahalist võimalust mul polnud ja kinnistu müügist oleks laekund 17-18% hüpoteegist, siis muutus kruntide müük võimatuks. Tulenevalt panga käitumisest lõpetasin laenu tagasimaksed ja üllatavalt kaua ( üle 3 a.) pank mind eriti ka ei kimbutanud. Nüüd on aga pank asja käsile võtnud ning nõuab võlgnevuse tasumist (17 000€) või vastasel korral alusab sissenõudmismenetlust, mis võib viia tagatise sundmüügini.

Sellega seoses küsimus, kas mul oleks mõtet panga vastu kohtusse minna ja süüdistada neid minu pankroti põhjustamises (kuna ei lastud mul tagatisi realiseerida) või mida sellises olukorras oleks kõige targem teha?

Kujunenud olukorras oleks mõistlik pöörduda panga poole taotlusega kompromissi saavutamiseks. Teie kirjast saab teha järelduse, et ilmselt olete Te laenu tagasi maksmisest loobumisega rikkunud sõlmitud laenulepingut. Lepingu sõlmimisel olite Te ju nõus lepingus sätestatud tingimustega ning lepingu allkirjastamisega võtsite kohustuse lepingut täita. Kui hüpoteek oli seatud kuuele kinnistule, siis oli tegemist ilmselt ühishüpoteegiga. Te tagasite kogu võetud laenu hüpoteegi seadmisega kõigile kuuele kinnistule. Soovides ühte kinnistut müüa oleks vähenenud laenu tagatiseks olnud vara. Pank, nõustudes ühe kinnistu müügiga, kui laenust makstakse tagasi 40 %, soovis ilmselt saada täiendavat tagatist tagastamata laenule. Samas võis olla Teie poolt müüa soovitud kinnistu olla teistest kinnistutest oluliselt väärtuslikum. Ilmselt ei ole otstarbekas alustada pangaga kohtu vaidlust.


Vastas Kaja Kiilo