Täitemenetlust puudutavad küsimused

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Täitemenetlust puudutavad küsimused

15 Veebr 2011, 19:31

Kas täitemenetluse dokumentis olev nõue peab praegusel ajahetkel olema esitatud kahes vääringus?
Eeldan, et peaks, kuna seadus ju nõuab seda.

Teiseks, kui olen täitemenetluse osas koostatud maksegraafiku alusel tasunud ilusasti kõik summad, välja arvatud viimased kaks kuud (detsember, jaanuar). Kas kohtutäitur esitab mulle täitedokumendi kogu summa ulatuses või ainult nende puuduvate kuudeosas, mis maksmata on jäänud? Kas mul on õigus nõuda nende poolt täitemenetlus ainult selle kahe kuu kohta?

Re: Täitemenetlust puudutavad küsimused

15 Veebr 2011, 19:33

Täitemenetluse dokumentides ei esitata nõuet kahes vääringus. Kahes vääringus hinna näitamise kohustus tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.04.2004.a. määrusest nr 76 Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded. Praegune redaktsioon kehtib alates 07.06.2010.a.
Määrust kohaldatakse kõigi tarbijale pakutavate või müüdavate kaupade ja teenuste hinna avaldamisele, kui muu õigusaktiga ei ole reguleeritud teisiti.
Täitemenetluse puhul ei ole tegemist müüdavate kaupade ja teenuste osutamisega. Võlgnevused tulenevad täitedokumentidest ja kohtutäituri tasu ning täitekulud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku alusel. Seega ei pea me summasid näitama kahes vääringus, vaid hetkel Eesti Vabariigis kehtivas valuutas. Ka kohtulahendites, mis on tehtud sellel aastal, on võlgnevused välja mõistetud ainult eurodes. Kuni eelmise aasta lõpuni olid võlgnevused välja mõistetud ainult eurodes.
Vahel lisame ise täpsustuseks summad mõlemas vääringus, et võlgnikul oleks parem ülevaade, millise rahatrahviga (politsei asjades nt) on tegemist.

Üldjuhul ei saa kohtutäitur ise sõlmida võlgnikuga mingit maksegraafikut. Ositi tasumisega peab olema sissenõudja nõus. Kui võlgnik avaldab soovi hakata võlgnevust tasuma ositi maksegraafiku alusel, siis selleks küsitakse nõusolekut sissenõudjalt. Eraldi nõusolekut ei küsita, kui sissenõudjaga on välja kujunenud tava või sissenõudja on andnud varasemalt kirjalikud juhised, millistel tingimustel on nad nõus ositi tasumistega. Kui võlgnik ei täida maksegraafikut, siis jätkatakse täitemenetlust üldises korras ja eelnev kokkulepe enam ei kehti. Tavaliselt viitavad sissenõudjad maksegraafiku alusel tasumise nõusoleku andmisel kohe sellele, et kui võlgnik ei täida maksegraafikut, siis tuleb kohtutäituril koheselt jätkata täitetoimingute tegemist (kontode arestimine, töötasu arestimine jne.) Seega ei aresti me võlgniku kontot ainult kahe tasumata osamakse suuruses, vaid ikka kogu võlgnevuse ulatuses. Kui võlgnik soovib uut maksegraafikut, siis tuleb saavutada uus kokkulepe.

Re: Täitemenetlust puudutavad küsimused

04 Mär 2011, 13:55

Tere!
Mul on järgmised küsimused seoses eraisiku ( FIE) pankrotitoiminguga ja täitemenetlusega

1. Kas kohtutel on kohustust mingi tähtaja jooksul saatma võlgnikule tähitud kirjaga pankroti lõpetamise määruse , milles kajastuksid pankroti lõppedes võlausaldajate rahuldamata jäävate nõuete summade suurused?

2. Kas kohtutäituril on alust algatada täitemenetlust, ülalnimetatud pankrotimenetluse
lõpetamise määrusele tuginedes, kui seda määrust ja seal toodud
võlgnevuste jääki peale pankrotimenetluse lõppu, nägi võlgnik esmakorordselt
kohtutäituri täitmisteatele juurde lisatuna , alles 8 aastat peale selle määruse koostamist? Võlgnikul ei olnud terve selle 8 aasta jooksul mingit informatsiooni, et tal jäi veel üles võlgnevusi, peale 8 aastat tagasi pankroti käigus toimunud tema vara realiseerimist.

3. Eelmises punktist toodud olukorda arvestades teile järgmine küsimus: kas võlgnikul on täna, 8 aastat hiljem, alust arvata , et sellest, tema pankroti käigus realiseeritud varast, piisas kõigi nõuete rahuldamiseks ja nõuda (kas kohtutäiturilt või kohtult?) täna , 8 aastat peale pankroti lõppu , täitetoimingu lõpetamist ja võlgnevuse kustutamist? Väites, et 8 aastat tagasi, kui ta oleks võlajäägist teadlik olnud, oleks ta suutnud sel ajal siis selle ka kohe ära tasuda.Täna aga tal kahjuks puudub selline võimalus.

4.Kui võlgnik elab alaliselt, ajutiselt välismaal elava pojale kuuluvas majas, koos teise pojaga, kas kohtutäituril on siis õigust üleskirjutada, arestida ja realiseerida võlgade katteks, nii selle poja vallasvara kes elab välismaal ja mis asub talle kuuluvas hoones ja selle territooriumil, kui selle poja vallasvara, kes elab võlgnikuga koos? Millega saavad nad kohtutäiturile tõstada, et see on tõepoolest nende, mitte võlgnikule kuuluv vara, kui neil vara soetamise dokumendid (arved,kassatsekid jm.) puuduvad? Kuidas saab USA-s elav poeg oma vara üleskirjutamisest ja võimalikust realiseerimisest kohtutäituri poolt hoiduda? Kui tema volitatud isik eestis on võlgnik, ehk siis tema isa. Milline on sellise olukorra lahendamise praktika?

5.Kui võlgnikul puudub vara ja ta saab pensioni 3750 krooni kuus, kas kohtutäituril on õigust seda summat kinnipidada või seada sellele mingeid muid kasutamispiiranguid?

6. Kui võlgnik on 10 aastat korrektselt iga kuu tasunud kohtutäiturile kokkulepitud summat ja võlgnik pensionärina (pensioni suurus 3750 eek) ei suuda seda enam täna maksta, samuti puudub tal ka vara, mida saaks võlgnevuse katteks realiseerida, kas võlgnikul on siis õigust taotleda vabastust ülejäänud võlgnevuse tasumisest? Kui on siis kuhu ja kellele ta peaks vastava avalduse esitama?

Re: Täitemenetlust puudutavad küsimused

06 Mär 2011, 22:14

Palun pöörduge kogu küsimuste paketiga Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole info@kpkoda.ee.

Vasta