Sissetuleku arestimisega seonduv, TMS § 132 lg 3

Tere!
Selline mure, et mul on sissetulekuteks sotsiaaltoetus ja töövõimetuspendion. Osalesin hiljuti noortele töötutele suunatud projektis, mida rahastati Euroopa Liidu sotsiaalfondi poolt. Selle projekti raames maksti osalejatele stipendiumi ja sõidutoetust. Nimetatud maksete tõttu laekus kahel kalendri kuul mu pangakontole rohkem raha kui seda on elatusmiinimum. Esitasin täiurile taotlused laekunud summade osaliseks tagastamiseks. Täitur vastas neile digitaalallkirjastatud kirjadega, ega teinud mingit otsust. TEatas, et jättis need rahuldamata. Esimese kirja peale esitasin täiturile kaebuse ja selle peale tehtud otsuse sain eile kätte. Teise kirja sain samuti eile kätte, kavatsen esitada kaebuse ja minna asjaga kohtusse. Vajan nõu, kuna ma ei suuda võtta pädevaid seisukohti täituri põhjenduste osas, mida ta kasutas, et jätta rahuldamata mu taotlused ja kaebus. Täituri põhjendused on järgnevad:

1) Täituril puudub info sissetulekute kohta, teada on et olen töövõimetuspensionär ja saan sotsiaaltoetust. Sotsiaalkindlustusametile pole arestimisakti saadetud. Täitur peab võimaldama konto kasutamist elatusmiinimumi osas. Elatusmiinimum sisaldab summat, mida makstakse sotsiaaltoetusena, seega täituri arust ei saa arestimisvaba summat sotsiaaltoetuse võrra suurendada. Ma ise leian, et selline seisukoht muudab mõtteks sätte, mis tunnistab sotsiaaltoetuse absoolutselt mittearestitavaks sissetulekuks. Kui seaduses on määratud, et see ei kuulu arestimisele ning on toodud ka elatusmiinimum, mis niikuinii arestimisele ei kuulu, siis tuleks need sissetulekud iseenesest liita. Mis Teie arvamus on? Praegu kavatseks kohtus selle asja selgeks vaielda.

2) Täitur pidas ekslikuks viidet Riigikohtu lahendile 3-2-1-3-08, kuna leidis et selles lahendis käsitletakse ühekordselt laekunud sissetuleku arestimisega seonduvat ehk siis seda, et suuremalt jaolt ei maksaks sellist sissetulekut arestida. Riigikohus on selles lahendis käsitlenud ühekordse sissetuleku arestimist viidanud ka arestimise ja heade kommete seosele. Leian, et selle toetuse ja stipendiumi puhul on siin teatav seos, sest tegemist on sissetulekuga, mis oma olemuselt on toetus, mille maksmist ei saanud ma mõjutada ( mul oli valida kas taotleda seda või mitte, kui taotleda, siis maksti üht perioodi kattev summa ühe korraga). Seda võib ka pidada kingituseks, mis kingituse saaja tahtest maksti välja osadena. Teine oluline seos on see, et minu arvates võib sellise sissetuleku arestimine olla vastuolus heade kommetaga ning siis oleks täitur ikkagi pidanud jätma selle arestimata. Mida Teie sellest asjast arvate?

3) Täitur leidis, et kõnealust sissetulekut ei saa jätta arestimata TMS § 131 lg 5 alusel, kuna see käsitleb üksnes Eesti Töötukassa poolt makstavat toetust ning täitur peab formaliseerituse printsiibi tõttu lähtuma temale esitatud dokumentidest ning hoiduma neile sisulise hinnangu andmisest ning see laieneb ka võlgniku poolt esitatud kirjaliku dokumendi tõlgendamisele.Samas on saadud sissetulek olemuselt analoogne töötukassa poolt masktava toetusega, analoogia alusel oleks täitur saanud jätta selle arestimata, kuid ta kohaldas TMS § 131 lg 5 osas kitsast tõlgendust. Leian ka, et olemuse poolest sobitud saadud sissetulek nende sissetulekutega, mille arestimise välistab seadus ja seepärast poleks täitur üleüldse tohtinud seda sissetulekut arestida.

3) Täitur leidis, et minu puhul ei kuulu kohaldamisele TMS § 132 lg 3. Nimetatud norm sätestab, et mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Antud sätte eesmärk on, et suurema sissetulekuga inimesel säiliks motivatsioon sissetulekute saamise nimel edasi tegutsemiseks. Tulenevalt minu poolt esitatud tõenditele jääb minu sissetulek alla ühe miinimumpalga alammäära. Täituri hinnangul ei ole minu poolt esitatud tõendeid, milles nähtuks, et Teie sissetulek ületab viie palga alammäära summat, mis kinnitaksid Teie ütlusi suurema sissetuleku kohta. Täitur nõudis mult panga poolt kinnitatud konto väljavõtte esitamist. Sellelt nähtus, et ma olin saanud stipendiumi ja sõidutoetust koos minu poolt nimetatud teiste sissetulekutega. Veelgi enam on täitur arestinud kogu laekunud raha, mis ületas elatusmiinimumi ja seeläbi seda käsitlenud sissetulekuna, kuid nüüd väidab, et tegelikult on minu sissetulek väiksem kui elatusmiinimum ja pole tõendatud vastupidist. Tekib küsimus, kuidas ta siis üldse sai arestida kontole laekunud summa, mis ületas elatusmiinimumi, kui see pole sissetulek? Ma kahtlustan, et täituri selline seisukoht on täiesti ebaseaduslik ja ta oleks pidanud vähemalt osaliselt tagastama arestitud summa või siis lugema, et saadud toetust ei saa sissetulekuna käsitleda ja jätma asja arestimata.

4) Täitur on leidnud, et esitatud taotluse näol ei olnud tegemist kaebusega, TMS ei nõua, et iga avaldus/taotlus peaks olema vormistatud otsusega. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma, a) kes kaebuse esitab, b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), c) millise toimingu peale kaebus esitatakse, d) mida kohtutäiturile seoses menetlustoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse ning e) mida kaebusega taotletakse. Kohtutäitur leidis, et mulle on tagatud kaebeõigus TMS §-s 217 tulenevalt, kus on sätestatud võlgniku õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Samas, kui lugeda viidatud Riigikohtu lahendi punkte 13 ja 14 siis neist nähtub, et täitur peab tagama tõhusa õiguskaitsevõimaluse avalduse esitamise võimaldamise ja läbivaatamise näol. Ning nimetatud avalduse kohta on Riigikohus märkinud (kaebus). Kui Riigikohus pidas seda valdust olemuse poolest kaebuseks, tekkis täituril kohustus kaebus läbi vaadata ja teha motiveeritud otsus. Leian, et täitur on minu kaebeõigust piiranud sundides mind sisuliselt uuesti kaebama asja peale, mis on sisuliselt juba lahendatud ning seda oleks saanud lahendada otsusega, mis oleks vältinud uut kaebust ja aidanud mu õigusi kiiremini teostada. Esialgu kavatsen uuesti esitada kaebuse nagu ka eelmine kord, kuna TsMS § 423 lg 1 p1 sätestab: Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui:
kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud; Mul on sisuliselt võimalik äärmisel juhul taotleda täiturilt kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja negatiivse otsuse korral vaidlustada otsus maakohtus. Maakohtu otsusele edasi kaevata ei saa.

Kas Teie arvates võib täituri käsitlus olla ebaõige ja mul on alust kohe kohtusse pöörduda või ma peaksin esitama kaebuse, mis võimaldab mul kindla peale saada šanssi tunnistada täituri tegevus ebaseaduslikuks, saada Riigikohtu seisukoht sotsiaaltoetuse ja selle Euroopa Sotsiaalfondi poolt makstud toetuse kohta. Küsimus on selles, et kui palju see mind aitaks Kui kohus tunnistab täituri tegevuse ebaseaduslikuks ja kohustab teda arestitud raha tagastama?

Mul on nõue kohtus osaliselt vaidlustatud (täiendav viivisenõue) tuvastus- ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, kui kohus hagi rahuldab tuleb sissenõudjal niikuinii raha tagastama hakata. Samas ma saaks siis õiguse täiturilt nõuda täituri tasu tagastamist, mis ta on vääralt välja mõistnud ja mul on kohtus üks kaebus tähtaja ennistamata jätmise peale, kus ma vaidlustasin täituri poolset väärat tasu arvestamist. Kui see kaebus saab rahuldatud ja kohus tähtaja ennistab, siis peab täitur hakkama seda kaebust läbi vaatama ja see võib viia tulemini, kus mul tekib täiendav õigus nõuda täituril enammakstud täituri tasu tagastamist.

Sellised nõuded muudavad asja keeruliseks ja ma ei tea kas ma peaksin alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise nõudega ootama, kuni asi on selgemaks muutunud või esitama siis iga asja kohta eraldi nõude sissenõudjale või siis täiturile?

Üleüldse, kas mul on seoses selle kaebusega, mida ma esitada kavatsen seoses otsusega, mille täitur tegi varasema kaebuse peale, mille esitasin siis selle peale, et täitur tegi kirja, kus jättis mu taotluse rahuldamata ja vaidlustasin siis rahuldamata jätmise põhjustel, mis ülalpool märgitud, põhjust esitada täituri vastu kohtus kahjunõue või koos kaebusega esitada hoopis alusetu rikastumise alusel saadu tagasisaamise hagi või esitada mõlemad hagid ja taotleda, et kõike seda menetletaks ühes menetluses?

Tere,

Foorumis küsimine/vastamine ei ole võrreldav sisulise õigusteenusega. Foorumis õigusinfo jagamine on teavitustöö ning oluliste asjaoludega, dokumentidega tutvumine ei ole võimalik. Õigusabi seevastu eeldab juristile võimalust tutvuda probleemiga seotud dokumentatsiooniga, süvitsi probleemi analüüsimist.
Küsija korduvatest postitustest järeldub, et küsija on ka ise võimeline tutvuma asjakohaste seadustega ning Riigikohtu lahenditega. Kui küsijal on täitemenetluse raames jätkuvalt õigusabi vaja, tuleks pöörduda koos dokumentidega isiklikule õigusnõustamisele, mille käigus otsustada tema õiguste parim kaitse,

Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo