Mulle ollake võlgu ning võlgniku suhtes on alustatud ka täitemenetlus. Kahjuks ei anna ka täitemenetlus tulemust, kuna võlgnik on peale täitemenetluse alustamist kinkinud oma vara (korteri) oma abikaasale. Tean, et sellist tehingut on võimalik tagasi võita. Kuid siin on selline situatsioon, et võlgniku abikaasa (kelle suhtes puudub igasugune nõue) on omakorda kinkinud korteri oma lähikondlasele. Kas sellisel juhul saab kõik tehingud tagasi võita (ka võlgniku abikaasa ja selle lähikondlse vahel sõlmitud kinkelepingu) või on tegemist pigem JOKK olukorraga ning teha ei anna enam midagi? Kui saab siiski midagi teha, siis palun ka täpseid sätteid, mille alusel tegutsema hakata.
Suur tänu!
Kinkelepingud ja tehingu tagasi võitmine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kinkelepingud ja tehingu tagasi võitmine
Tere,
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel, sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
TMS § 189 lg 1 alusel, kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
TMS § 194 kohaselt, tagasivõitmise hagi võib esitada ka võlgnikuga tehingu teinud isiku õigusjärglase suhtes pankrotiseaduse §-s 116 kehtestatud korras.
Pankrotiseaduse 116 lg 2 – 4:
Lg 2: Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui:
1) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud;
2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.
Lg 3: Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada.
Lg 4: Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel võib tagasivõitmise nõude esitada ka isiku vastu, kes on võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt omandanud kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele.
TMS § 195 lg 1 ja 2 alusel, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut.
Seega, küsijal tuleks pöörduda isiklikule õigusnõustamisele kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning olukorra õiguslikuks analüüsiks. Foorumi kaudu menetluslike ja materiaalõiguslike aspektide selgitamise oleks liialt mahukas, samuti oleks soovituslik õiguslikult korrektsete nõuete koostamiseks, menetluslike taotluste esitamiseks (hagi tagamine jms) pöörduda õigusnõustamisele.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel, sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
TMS § 189 lg 1 alusel, kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
TMS § 194 kohaselt, tagasivõitmise hagi võib esitada ka võlgnikuga tehingu teinud isiku õigusjärglase suhtes pankrotiseaduse §-s 116 kehtestatud korras.
Pankrotiseaduse 116 lg 2 – 4:
Lg 2: Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui:
1) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud;
2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.
Lg 3: Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada.
Lg 4: Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel võib tagasivõitmise nõude esitada ka isiku vastu, kes on võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt omandanud kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele.
TMS § 195 lg 1 ja 2 alusel, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut.
Seega, küsijal tuleks pöörduda isiklikule õigusnõustamisele kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning olukorra õiguslikuks analüüsiks. Foorumi kaudu menetluslike ja materiaalõiguslike aspektide selgitamise oleks liialt mahukas, samuti oleks soovituslik õiguslikult korrektsete nõuete koostamiseks, menetluslike taotluste esitamiseks (hagi tagamine jms) pöörduda õigusnõustamisele.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo