Tere!
Tahaksin infot kindlustusandja tegude õiguspärasuse ja võimalike rikkumiste kohta.
A. Kindlustusandja ei teavitanud mind käivitava protsessi tagajärgedest (1. et remondikulud kannab mitte kindlustusandja, vaid minu kindlustamata eraisikust naabrinaine. Naabri veeavarii põhjustas kahju, aga kui ma oleksin teadlik edasisest protsessist siis me oleksime seda palju väiksemate kuludega omavahel lahendanud. 2. et kui saadeti ekspert kohale piltide ja mõõtmete tegemiseks see läks maksma 120EUR kuigi ma olen sama info eelnevalt emailie saatnud 3. nüüd tagantjärgi selgub, et tegu oli 2 kahjujuhtumiga ning mina pean 2 korda omavastutust maksma - kas neil on õigust nõuda tagantjärgi minule 2-kordset omavastutust kui nende enda ekspert seda alguses ei tuvastanud ja mind sellest ei teavitanud?).
A. Kindlustusandja ei teavitanud ning absoluutselt ei kaasanud protsessi kolmandat osapoolt (naabrit), kellele lõpuks tagasinõue esitati. Kas kolmandal isikul ei peaks olema õigust osaleda kasvõi hinnapakkumiste valikus kui võlg lõpuks nõutakse temalt?
Ette tänades,
Kindlustusandja tegutsemise õiguspärasus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kindlustusandja tegutsemise õiguspärasus
Tere,
Lisaks võlaõigusseadusest tulenevale tuleb lähtuda ka kindlustuslepingus sätestatust, seetõttu tuleks vastamiseks tutvuda mh kindlustuslepinguga ning selles kokkulepitud tingimustega. Lepingu jm asjassepuutuvate dokumentidega tutvumata saab vastata järgmiselt:
Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (võlaõigusseaduse § 422). Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse (VÕS § 423). Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju (VÕS § 476 lg 1).
Seega, kui kindlustusandjale teatati kindlustusjuhtumi toimumisest, tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus, st kahju hüvitamiseks kokkulepitud viisil (sh omavastutuse kohaldamine, kahju suuruse kindlakstegemine, jm poolte-õigused kohustused kahju hüvitamisel).
Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (VÕS § 492 lg 1).
Kui kahju põhjustaja ei nõustu tema vastu esitatud nõudega (sh kahjunõude suurusega), on tal võimalik esitada oma sellekohased vastuväited (vajadusel pöörduda isiklikule nõustamisele).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Lisaks võlaõigusseadusest tulenevale tuleb lähtuda ka kindlustuslepingus sätestatust, seetõttu tuleks vastamiseks tutvuda mh kindlustuslepinguga ning selles kokkulepitud tingimustega. Lepingu jm asjassepuutuvate dokumentidega tutvumata saab vastata järgmiselt:
Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (võlaõigusseaduse § 422). Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse (VÕS § 423). Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju (VÕS § 476 lg 1).
Seega, kui kindlustusandjale teatati kindlustusjuhtumi toimumisest, tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus, st kahju hüvitamiseks kokkulepitud viisil (sh omavastutuse kohaldamine, kahju suuruse kindlakstegemine, jm poolte-õigused kohustused kahju hüvitamisel).
Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (VÕS § 492 lg 1).
Kui kahju põhjustaja ei nõustu tema vastu esitatud nõudega (sh kahjunõude suurusega), on tal võimalik esitada oma sellekohased vastuväited (vajadusel pöörduda isiklikule nõustamisele).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo