Soovin teada, millised on minu väljavaatad enda võlgnevuse tagasisaamisel:
Kohtutäitur pole saatnud ühtegi kirja ega teavitanud mind kordagi sellest, et jaanuaris 2008 on minu vastu algatatud täitemenetlus kohtukulude sissenõudmise osas. Samuti ei nähtunud 2013 aastal algusel riik.ee’s antud võlgnevust, mistõttu pole olnud mul võimalust asja suhtes täpsemat selgust saada, sõlmida maksegraafikut ega pöörduda kohtupoole võlgnevuse aegumise osas.
Septembris 2013, kui kohtutäitur minu kontolt võlgnevuses oleva raha eemaldas, oli otsusest möödas 5 aastat ja 9 kuud, mille jooksul polnud ta mind teavitanud sellest, et mul on olemas selline võlgnevus, samuti ei teatanud ta ka mind sellest, et võlgnevus on likvideeritud.
Kuna olen teadlik, et minu pangakonto on arestitud, sissetulekud ei ületa miinimumpalka ning seetõttu ei ole ma oma konto väljavõtteid jälginud, sain alles üle kuu aja hiljem teada, et selline võlgnevus veel eksisteerib ja et selle võlgnevuse raha on eemaldatud minu kontolt.
Kuna mul oli 2 võlgnevust, miks alustab täitur võlgnevuse likvideerimist kõige vanemast asjast?
Kohtutäituri teavitamiskohustus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kohtutäituri teavitamiskohustus
Tere,
Küsimusest ei selgu paraku asjaolud, miks küsija ei teadnud tema suhtes tehtud lahendist ega saanud oma õigusi õigeaegselt teostada nii kohtu- kui täitemenetluses. Jõustunud kohtulahend on täitedokument ning seda tuleb täita vastavalt selle resolutsioonile .
Jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohta vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1.
Kuhu ja mil viisil on küsijale kättetoimetatud kohtu poolt menetlusdokumendid, saab teada asja menetlenud kohtust; kuidas on kätte toimetatud dokumente täitemenetluses, saab teada kohtutäiturilt/täitetoimikust. Märkuseks – rahvastikuregistri seaduse § 39.1 kohaselt on isikul kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest.
Kohtutäitur on kohustatud täitma talle esitatud täitedokumente seaduses ettenähtud viisil. Ilmselt ei õnnestunud küsija varalise olukorra tõttu nõuet varem täita (sissenõuet ei saa pöörata nt töötasu alammäära ulatuses sissetulekule). Küsija märgib, et oli teadlik oma konto arestimisest – seega oli võimalus tutvuda arestimise asjaoludega ning ühtlasi teostada oma õigusi ning esitada (olenevalt asjaoludest ja alusest) kaebus kohtutäituri tegevuse peale (konto arestimisest teada saamisel).
Kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras.
Kui nõudest laekunud rahast ei piisa kõigi sissenõuete rahuldamiseks, jaotab kohtutäitur raha vastavalt arestimisaktide ajalisele järgnevusele vallasasjade müügist saadud tulemi jaotamiseks ettenähtud korras.
Kaebuste/taotluse esitamine täitemenetluses on seotud tähtaegadega, vt täitemenetluse seadustiku § 119, 155, 133, 217, 218 (seadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122012015).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Küsimusest ei selgu paraku asjaolud, miks küsija ei teadnud tema suhtes tehtud lahendist ega saanud oma õigusi õigeaegselt teostada nii kohtu- kui täitemenetluses. Jõustunud kohtulahend on täitedokument ning seda tuleb täita vastavalt selle resolutsioonile .
Jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohta vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 1.
Kuhu ja mil viisil on küsijale kättetoimetatud kohtu poolt menetlusdokumendid, saab teada asja menetlenud kohtust; kuidas on kätte toimetatud dokumente täitemenetluses, saab teada kohtutäiturilt/täitetoimikust. Märkuseks – rahvastikuregistri seaduse § 39.1 kohaselt on isikul kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest.
Kohtutäitur on kohustatud täitma talle esitatud täitedokumente seaduses ettenähtud viisil. Ilmselt ei õnnestunud küsija varalise olukorra tõttu nõuet varem täita (sissenõuet ei saa pöörata nt töötasu alammäära ulatuses sissetulekule). Küsija märgib, et oli teadlik oma konto arestimisest – seega oli võimalus tutvuda arestimise asjaoludega ning ühtlasi teostada oma õigusi ning esitada (olenevalt asjaoludest ja alusest) kaebus kohtutäituri tegevuse peale (konto arestimisest teada saamisel).
Kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras.
Kui nõudest laekunud rahast ei piisa kõigi sissenõuete rahuldamiseks, jaotab kohtutäitur raha vastavalt arestimisaktide ajalisele järgnevusele vallasasjade müügist saadud tulemi jaotamiseks ettenähtud korras.
Kaebuste/taotluse esitamine täitemenetluses on seotud tähtaegadega, vt täitemenetluse seadustiku § 119, 155, 133, 217, 218 (seadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122012015).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo