Tere!
Küsimus selline, kuidas käituda kohtutäituriga, kes ei tule võlgnikule absoluutselt vastu?
Probleem on selles, et on võlgnevus, kuid tuginedes seadustele ja siinsetele vastustele peaksid antud nõuded olema juba aegunud. Täitemenetluse lahendi liigiks on: kohtuotsus või määrus kriminaalasjas ja lahend tehti aastal 2007. Kas kohtutäitur ei peaks neid nõudeid ise kustutama, sest hetkel peaksid alles olema jäänud vaid täituritasud.
Lisaks olen teinud täiturile 3 avaldust mittearestitava sissetuleku tagasikandmiseks, ühelegi avaldusele ta ei vastanud, vaid iga vastusega esitas rohkem nõudmisi: vara nimekiri, kohustuste nimekiri, abieluvaralepingu koopia. Ei sõnagi mittearestitava summa tagasikandmisest.
Tegin taotluse täitemenetluste lõpetamiseks seoses nõude aegumisega, ei ühtegi vastust selle kohta. Saabus vastus avalduse kohta mittearestitava sissetuleku tagasimaksmise kohta, kus täitur selgitas, et antud raha on edastatud sissenõudjale.
Kas Eesti kohtutäituril on õigus ja millistele seadustele tuginedes nõuda võlgnikult andmeid ja väljavõtteid, kui võlgnik on töötanud teises EU riigis? Kas ka siis, kui võlgnikult on läbi teise riigi välja nõutud võlgnevused ja need on täies mahus tasutud?
Kuidas käituda, kui kohtutäitur on ähvardanud tühistada abieluvaralepingu ja nõuab vara hindamist, mis ei kuulu võlgnikule?
Kuidas teha kaebust ja millised tugipunktid välja tuua?
Kuidas käituda kohtutäituriga?
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kuidas käituda kohtutäituriga?
Kohtutäituri tegevusega rahulolematuse korral on menetlusosalisel võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 sätestatud korras. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
TMS § 218 lg 1 järgi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82 sätestatud tähtaja möödumisele (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) sissenõudja nõude sundtäitmist lõpetanud, on kohaseks võlgniku õiguskaitsevahendis kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217, 218).
KarS § 82 lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Samas peab arvestama, et täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.
TMS §-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet.
TMS § 26 lg 1 esimese lause järgi kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist.
TMS § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine).Täitemenetluses on muuhulgas võimalik ka ühisvara jagamise tagasivõitmine. TMS § 190 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
Vastas Oksana Kutšmei.
TMS § 218 lg 1 järgi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82 sätestatud tähtaja möödumisele (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) sissenõudja nõude sundtäitmist lõpetanud, on kohaseks võlgniku õiguskaitsevahendis kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217, 218).
KarS § 82 lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Samas peab arvestama, et täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.
TMS §-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet.
TMS § 26 lg 1 esimese lause järgi kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist.
TMS § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine).Täitemenetluses on muuhulgas võimalik ka ühisvara jagamise tagasivõitmine. TMS § 190 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.
Vastas Oksana Kutšmei.