Tere,
kui kohtutäitur arestib kinnisvara ning hindab majad ja maad, siis, kas eraldi peaks hindama ka metsas kasvava metsamaterjali? Kuidas, millise metoodikaga kohtutäitur vara hindab?
Hetkel on selline olukord, et küsimusele, kuidas kohtutäitur vara hindas vastas ta, et kinnisvarafirmast palgatud töötaja hindas vara, küsige tema käest, kuid hindaja ütles, et märkmed on edastatud kohtutäiturile küsige tema käest, mille peale kohtutäitur vastas, et kuna sellest on aega möödas, siis ta ei mäleta, kuidas hindamine toimus.
Mida sellises olukorras teha? Minu meelest on vara hinnatud ebaõiglaselt, kuna metsamajandamiskava pole hindamiseks küsitud, kuid 5 ha metsamaal kasvav puit maksab ju ka midagi!
Kinnisvara arestimine ja hindamine.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kinnisvara arestimine ja hindamine.
Vara (sh kinnisasja) hindamisega seonduvalt selgitan Teile alljärgnevat (TMS § 74):
arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.
Seega arestitud vara hindamiseks hindamisakti tellimine (ehk hindamiseks eksperdi kaasamine) ei ole kohustuslik. Kohtutäitur võib seda teha, siis kui ta leiab et tal puuduvad vajalikul määral teadmised arestitava vara hinna määramiseks. Samas soovin märkida, et kinnisasjal kasvava metsa väärtusega on reaalselt võimalik arvestada (ehk leida kasvava metsa väärtust) vaid siis kui kasvava metsa suhtes on koostatud metsamajandamiskava. Juhul, kui metsamajandamiskava puudub, ei ole tegelikult ei kohtutäituril ega kinnisavara eksperdil võimalik usaldusväärselt kasvava metsa hinda arvestada.
Metsa majandamine ja selleks metsamajandamiskava tegemine on kinnisasja omaniku kohustus. Kohtutäitur üldjuhul ei telli ega pea võlgniku kinnisasjale metsamajandamiskava tellima.
TMS § 74 lg 7 kohaselt võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Seega, kui Teie leiate, et arestimisel määratud hind ei vasta asja turuväärtusele (näiteks hinna määramisel ei ole arvestatud kinnisasjal kasvava metsa väärtusega) tuleb Teil TMS §-s 217 sätestatud korras (sh tähtaja jooksul) vaidlustada arestimisel määratud hinna.
Seadus ei nõua, et kohtutäitur peab võlgnikule tõendama, et kohtutäituri poolt määratud hind vastab arestitud vara turuväärtusele. Eeldatakse, et vara omanikul (võlgnikul) on piisav ettekujutus talle kuuluva vara väärtuse kohta ning vajadusel saab ta enda õiguste kaitseks esitada TMS § 74 lg-7 nimetatud kaebuse.
Vastas Oksana Kutšmei.
arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.
Seega arestitud vara hindamiseks hindamisakti tellimine (ehk hindamiseks eksperdi kaasamine) ei ole kohustuslik. Kohtutäitur võib seda teha, siis kui ta leiab et tal puuduvad vajalikul määral teadmised arestitava vara hinna määramiseks. Samas soovin märkida, et kinnisasjal kasvava metsa väärtusega on reaalselt võimalik arvestada (ehk leida kasvava metsa väärtust) vaid siis kui kasvava metsa suhtes on koostatud metsamajandamiskava. Juhul, kui metsamajandamiskava puudub, ei ole tegelikult ei kohtutäituril ega kinnisavara eksperdil võimalik usaldusväärselt kasvava metsa hinda arvestada.
Metsa majandamine ja selleks metsamajandamiskava tegemine on kinnisasja omaniku kohustus. Kohtutäitur üldjuhul ei telli ega pea võlgniku kinnisasjale metsamajandamiskava tellima.
TMS § 74 lg 7 kohaselt võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Seega, kui Teie leiate, et arestimisel määratud hind ei vasta asja turuväärtusele (näiteks hinna määramisel ei ole arvestatud kinnisasjal kasvava metsa väärtusega) tuleb Teil TMS §-s 217 sätestatud korras (sh tähtaja jooksul) vaidlustada arestimisel määratud hinna.
Seadus ei nõua, et kohtutäitur peab võlgnikule tõendama, et kohtutäituri poolt määratud hind vastab arestitud vara turuväärtusele. Eeldatakse, et vara omanikul (võlgnikul) on piisav ettekujutus talle kuuluva vara väärtuse kohta ning vajadusel saab ta enda õiguste kaitseks esitada TMS § 74 lg-7 nimetatud kaebuse.
Vastas Oksana Kutšmei.