Elatisvõlgniku valduste läbiotsimine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Elatisvõlgniku valduste läbiotsimine

31 Okt 2016, 15:33

Tere!
Esitasin juba maikuus kohtutäiturile avalduse elatisvõlgniku valduste läbiotsimiseks ja vara arestimiseks.
Septembris ta lõpuks taotles kohtumääruse selle kohta. Nüüd kohtumäärus olemas - aga mul tekkis küsimus. Esiteks- kas kohtutäitur edastab juba määruse saamisel selle võlgnikule? Nii tegi minu kohtutäitur. Ja teiseks -kas kohtutäitur peab tõesti enne valduste läbiotsimist võlgnikule teatama täpse aja, millal ta tuleb? Nii mina, kui ka valduste omanik ja võlgnik said teate, mis kuupäeval ja mis kell toimub läbiotsimine. Sedasi kaob ju toimingu mõte ära. TMS § 28 lõige 4 sätestab : enne läbiotsimise algust peab kohtutäitur ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. Kas on siis olemas mingi muu seaduse §, mis nõuab , et võlgnikule on vaja ette teatada, millal täpselt toimub läbiotsimine?
Olles tutvunud Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga, siis : elatise sissenõudmise tõhustamiseks on regulaarne läbiotsimine vajalik, et leida arestitavat vara, mida elatisnõude täitmiseks maha müüa. Läbiotsimine võimaldab ühelt poolt leida vara, mille müügist saab tasuda võlgnevust ning teiselt poolt, kui seda tehakse tihedamalt, siis see survestab võlgnikku tuletades talle meelde, et tema reaalset varalist seisu kontrollitakse ning võlga nõutakse aktiivselt sisse.
Eelnõuga täiendati TMS § 28 lõikega 21, mis täpsustab, et võlgniku valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile sisenemise ning läbiotsimiseks kohtumääruse tegemise eelduseks ei ole vajalik, et võlgnik oleks varasemalt keeldunud nende toimingute lubamisest. Kohtutäiturid on pidanud seda täpsustust vajalikuks, et tagada läbiotsimisel üllatusmoment.
Kohtutäiturid on korduvalt toonud välja, et nad on pidanud läbiotsmise kohtumääruse saamiseks tõendama, et võlgnik pole nõus tema valduses olevate ruumide ja maatüki läbiotsmisega. Selleks on kohtutäiturid pidanud välja uurima, kas võlgnik on läbiotsmisega nõus. Seda tehes saab võlgnik vähemalt aimduse kui mitte enam, et tema kodu võidakse varsti läbi otsida. See annab võlgnikule hea võimaluse oma vara enne kohtutäituri tulekut teise kohta ära viia vältimaks selle arestimist.
TMS-i § 28 lõike 21 täiendamisega on kohtutäituril lihtsam läbiotsmiseks kohtumäärust saada ning sellega tagatakse läbiotsmise üllatusmoment.
Antud juhul ei ole ju elatisvõlglasel mingit "üllatusmomenti" ja tal piisavalt aega ( umbes 10 päeva) . et oma vara kuskile mujale viia.

Re: Elatisvõlgniku valduste läbiotsimine

07 Nov 2016, 21:06

Seadus ei nõua, et võlgniku valduses olevate ruumide läbiotsimise kavatsusest tuleb võlgnikku ette teavitada.

Samas tuleb arvestada, et väga palju sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

Näiteks juhul, kui võlgnik elab koos kolmandate isikutega, siis tekib vajadus kindlaks teha, milline elamus olevast varast kuulub võlgnikule ja milline mitte. Ette teatamata läbiotsimise korral ei pruugi kedagi ruumides olla. Sellises olukorras võlgnikule kuuluva vara kindlaks tegemine muutub väga keeruliseks, kui mitte võimatuks.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 2 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.

Seega, kui läbiotsimise käigus arestib täitur sh kolmandatele isikutele kuuluvat vara, toob see kaasa negatiivseid tagajärgi eeskätt sissenõudjale. Kolmas isik, kelle vara on arestitud, võib nõuda vara arestist vabastamist kohtu kaudu hagi menetluses, milles kostjateks on sissenõudja ja võlgnik. Hagi rahuldamise korral võivad mh hageja kohtukulud jääda sissenõudja kanda.


Vastas Oksana Kutšmei.

Vasta