Mis saab kogunenud elatisvõlast pärast elatisvõlgniku surma järgmisel juhul. Teadaolevalt pärijad pärivad nii varad kui võlad. Kas laps, kellele elatis on välja nõutud, kuid elatise maksja seda ei maksa, koguneb võlg, maksja järsku sureb, peab siis temale (lapsele) maksmata jäetud elatise võlana pärima? Sama küsimus järgmisest aastast (2017a.) kehtima hakkava riigipoolse elatisabi kohta. Kellelt riik hiljem võla sisse nõuab, kui elatisvõlgnik surnud ning füüsilist vara ka temal ei olnud, mille arvelt võlga kustutada?
Ette tänades,
Kaire
Elatisvõlg
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Elatisvõlg
Perekonnaseaduse § 110 lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. Kehtima jääb tagasiulatuva täitmise nõue ja nõude täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõue või niisuguse ettemakse tegemise nõue, mis on muutunud sissenõutavaks õigustatud isiku või kohustatud isiku surma hetkeks.
Seega sissenõutavaks muutunud elatise võlg on päritav nii nagu muud pärandaja kohustused, mis ei ole seadusest tulenevalt ega oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Sama olukord on ka riigile üleläinud elatisnõudega.
Kuna põhimõtteliselt elatisabi saama õigustatud isik (surnud elatise võlgniku laps) võib olla surnud elatise võlgniku pärijaks, siis riigile üleläinud elatisnõude eest kaitseb teda seadus. Perehüvitiste seaduse § 58 lg 5 kohaselt elatisabi ei nõuta sisse elatisabi saama õigustatud isikult, kui riigi nõue tema vastu on tekkinud pärimisseaduses sätestatud korras.
Teised elatise võlgniku võimalikud pärijad peavad aga kasutama pärimisseaduses ettenähtud võimalusi. Esmalt olukorras, kui pärand koosneb vaid kohustustest, siis tuleb potentsiaalsel pärijal tõsiselt kaaluda pärandist loobumist. Teiseks saab pärija oma vastutust piirata ja jääma vastutada pärandaja kohustuste eest üksnes päritud varaga (ehk mitte oma varaga). Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 järgi kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
Vastas Oksana Kutšmei.
Seega sissenõutavaks muutunud elatise võlg on päritav nii nagu muud pärandaja kohustused, mis ei ole seadusest tulenevalt ega oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Sama olukord on ka riigile üleläinud elatisnõudega.
Kuna põhimõtteliselt elatisabi saama õigustatud isik (surnud elatise võlgniku laps) võib olla surnud elatise võlgniku pärijaks, siis riigile üleläinud elatisnõude eest kaitseb teda seadus. Perehüvitiste seaduse § 58 lg 5 kohaselt elatisabi ei nõuta sisse elatisabi saama õigustatud isikult, kui riigi nõue tema vastu on tekkinud pärimisseaduses sätestatud korras.
Teised elatise võlgniku võimalikud pärijad peavad aga kasutama pärimisseaduses ettenähtud võimalusi. Esmalt olukorras, kui pärand koosneb vaid kohustustest, siis tuleb potentsiaalsel pärijal tõsiselt kaaluda pärandist loobumist. Teiseks saab pärija oma vastutust piirata ja jääma vastutada pärandaja kohustuste eest üksnes päritud varaga (ehk mitte oma varaga). Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 järgi kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
Vastas Oksana Kutšmei.