puudepensioni arestimine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

puudepensioni arestimine

26 Jaan 2017, 13:13

Olen 11 aastat põdenud vähki, tänaseks raske puudega hooldust vajav puudepensionär. Olin 30 aastat vabaabielus, 2016.a.suvel suri abikaasa. Pärast tema surma selgus, et ta oli viimastel aastatel kasutanud ärilistes tehingutes, laenude võtmises minu ID kaarti, võltsinud ka isikuandmeid, allkirja. Olid tekkinud suuremahulised võlad. Pärast abikaasa surma juulikuu lõpus hakkas minuni jõudma kõikvõimalikke võlanõudeid. Kohtutäitur arestis kinnisvara ja septembris andsin üle maja võtmed.
Küsin: kas oleksin ise pidanud algatama eraisiku pankroti või oleks sellega pidanud tegelema kohtutäitur vara võõrandamise käigus ? Kohtutäitur ei teavitanud mind sellest, et arestib ka 50 % mulle makstavast puudepensionist, sain sellest teada, kui laekus väiksem summa, sotsiaalkindlustusametist. Saan puudepensioni 318 eurot, nüüd siis 159 eurot ning see ei võimalda mul kuidagi ära elada, kuna minu haigus nõuab pidevaid lisakulutusi. Kaotades kodu sain peavarju oma venna juures, vald maksab
hooldajatoetust 40 eurot.
Küsin: kas oleks mõistlik või õiglane pöörduda kohtu poole ja taodelda siis ise eraisiku pankrotimenetlust ning paluda lahendust,mis siiski minu puudepensioni osalise arestimise välistaks. Saan kohe 60 ja tahaks veel siiski haiguse ning ellu jäämise eest võidelda.

Re: puudepensioni arestimine

30 Jaan 2017, 14:43

Kuigi küsija nimel on väidetavalt võtnud kohustusi surnud elukaaslane, siis saan siiski aru selliselt, et kohtutäitur on mingi võla katteks arestinud vara.

Kuna kohtutäitur on ilmselt maja müünud, siis pidi täitemenetluse aluseks olema kas hüpoteek, mis tagas mingit kohustust ja sellise hüpoteegi seadmiseks pidi olema küsija ehk vara omaniku nõusolek, või pidi täitemenetluse aluseks olema jõustunud kohtulahend, mis tähendab, et kohus on tuvastanud, et kohustus oli ikkagi küsija kohustus.

Mis puutub pankrotiavalduse esitamise õigusesse ja aega, siis kohtutäitur seda ei tee, küsija kui võlgnik oleks saanud juba täitemenetluse algatamisel esitada kohtusse oma pankrotiavalduse koos kohustustest vabastamise avaldusega.

Pankroti väljakuulutamise positiivne pool on see, et pankroti väljakuulutamisega peatub viiviste ja intresside arvestamine ja võlgniku probleemidega (kõikide kohustustega) hakkab tegelema üks isik – pankrotihaldur. Postiivne on ka see, et pankrotihaldur kaitseb lisaks võlausaldajate huvidele ka võlgniku huve.

Pankrotiavalduse saab küsija esitada ka nüüd, kuid kuna vara on täituri poolt müüdud, siis selleks, et saavutada mingisugunegi postiivne tulemus, soovitan küsijal esitada koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avaldus. Riigilõiv on 10 eurot.

Võlgniku pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduse § 13:

§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri

(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

Seega lihtustatult öeldes:

Kohtule tuleb esitada pankrotiavaldus ja lisadena tuleb kaasa panna seltuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja vara-võlgade nimekiri, mis tähendab seda, et kirja tuleb panna oma vara koosseis ja oma võlgade koosseis, ehk siis kes on võlausaldaja, võlausaldaja elu- või asukoht ja võlgnetav summa.

Soovitan küsijal koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustustest vabastamise avaldus.

§ 170. Võlgniku avaldus

(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

See on eelkõige mõistlik vara puudumise tõttu ja kohtu poolt määratav ajutine pankrotihaldur leiab ilmselt, et pankrotti väljakuulutada ei ole võimlaik, sest puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Kui inimene esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti väljakuulutama ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse.



Vastas Ly Müürsoo.

Vasta