Keelumärke seadmine täituri poolt.

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Keelumärke seadmine täituri poolt.

22 Veebr 2017, 20:13

Tere.

Nõudeks on poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise hüvitis.Täitmisavalduses oli märgitud ära nõue pöörata võlgniku kinnistule TMS § 23 lõige 3 alusel. Asi läks TMS § 2 lõike punkti 19 alusel kohtutäiturile.
Nõue läks ajal täiturile mil pank tegeles kodulaenu taotlusega kuid selleks oli sissenõudjal õigus kuna tähtajaks ei olnud tasutud hüvitist. Asi anti meelega täiturile kuid see ei oma juriidilist tähendust ilmselt.

Küsimus on järgmine kas ilma mõjuva põhjuseta võib kohtutäitur panna keelumärget peale enne täitetoimiku väljastamist sest
ma ei saa uuesti minna teistesse pankadesse laenu taotlema kui selline märge on peal. Pank kellega asju ajasin keeldus äkiliselt koostööst sest kodulaenu ei anta kui on sellised jamad. Kohtutäitur ei avalikusta põhjust vaid viitabki seadusele, et võib aga põhjust ei ole välja toodud. Sissenõudja kasuks on olemas vajalik hüpoteek seega mingit ohtu ei ole kindlasti ja puuduvad ka muud asjaolud selleks.
Vaadates seadust on kirjas, et kinnisasjale arestimise käigus keelumärke seadmise üldnorm on TMS § 145 lg 1, mille kohaselt peab keelumärke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine. TMS § 145 lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu - täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustestega.

Millist õiguskaitse instrumenti kasutada täituri tegevuse peale.

Re: Keelumärke seadmine täituri poolt.

02 Mär 2017, 22:47

Keelumärke sissekandmine on TMS § 142 lg 1 kohaselt üks osa kinnisasja arestimisest. Täpsemalt reguleerib keelumärke sissekandmist TMS § 145.

Siinkohal on Teil muidugi õigus, et kohtutäitur võib võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda enne täitmisteate saatmist just tulenevalt TMS § 145 lg-st 4 ning eeltoodud kinnisasjade arestimismenetluses oleva keelumärke seadmise erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu - täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele.

Kas aga esinev oht on küllaldane niisuguse täitetoimingu tegemiseks enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Niisugust otsust põhjendab kohtutäitur tema otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuses.

Kohtutäituri tegevusega rahulolematuse korral on võimalik seda vaidlustada esitades täitemenetluse seadustiku § 217 lg-st 1 tulenevalt kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib täitemenetluse seadustiku § 218 lg-st 1 tulenevalt menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

Teie pöördumise sisust nähtub, et Teie suhtes on algatatud täitemenetlus notariaalselt tõestatud kokkuleppe lausel, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

See tähendab, et olukorras kus Te täitedokumenti ei ole vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täitnud, kohustub kohtutäitur tarvitusele võtma kõik täitemenetluse seadustikus lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ehk realiseerima hüpoteegiga koormatud kinnistu sundenampakkumise teel.

Juhul kui Te nõude täidate, kustutab kohtutäitur seatud keelumärke.

Siinkohal aga juhin ka Teie tähelepanu, et TMS § 145 lg 4 alusel kantakse keelumärge kinnistusraamatusse aga tavajuhul vaid üsna lühikese ajavahemiku võrra varem kui TMS § 142 lg 1 alusel. Kuna täitemenetluse seadustik kohustab kohtutäiturit esitama kinnisasja arestimisel maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse, siis nõude mittetäitmise leiaks antud toiming siiski aset.


Vastas Oksana Kutšmei.

Re: Keelumärke seadmine täituri poolt.

11 Apr 2017, 21:39

Tere.

Vaja veel nõu sama asja osas.

Keelumärke seadmine võlgniku kinnisasjale järgneb TMS § 145 lg 1 kohaselt üldjuhul kinnisasja arestimisele. Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur TMS § 145 lg 4 järgi võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Nimetatud norm kaitseb sissenõudjat. Kas esinev oht on küllaldane täitetoimingu tegemiseks enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida tuleb siiski põhjendada. Kaebuse läbivaatamisel on kohtutäitur põhjendanud keelumärke tegemist enne täitmisteate saatmist asjaoluga, et tagada võlgnikult täite tasu saamine, selle põhjenduse saamine võttis aega 8 kuud vastas alles siis kui asi oli esitatud Kaebus pealkirjaga ja TMS 217 põhjendusel enne seda vastas lihtsalt õigusele seda toimingut teha.
Kohtutäitur tagastas kaebuse ( kaebus esitati 6. aprill 2017) kuna ma ei ole täitnud TMS 217 tähtaegu. Kuid mingit otsust pole kohtutäitur varasemalt teinud kohese keelumärke seadmise osas. Samuti kuni tänase päevani ei olnud teada keelumärke seadmise tegelik põhjus. Ametliku põhjuse keelumärke seadmise osas avaldati täna. ( Avaldas selle põhjuse, ehk täitetasu tõttu pani selle keelumärke kohe peale ja tund aega hiljem esitas kaebuse läbivaatamata otsuse sama asja kohta)Seega selle kohta otsust ei ole kuni tänase päeva hetkeni olemas seega on ju kaebuse mitte läbi vaatamine täiesti põhjendamata. Seadusest tulenevalt peab kindlasti kohtutäitur suutma TMS § 145 lg 4 rakendamist põhjendada juhul, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse. Kohtutäitur peab TMS § 145 rakendamise otsustamiseks kaaluma ka võlgniku õigustatud huvisid.

Tõlgendades TMS § 55 koosmõjus § 145 lg-ga 4, oleks keelumärke seadmine õigustatud, kui esineks kartus, et võlgnik väldib täitmisteate kättetoimetamist, asudes samal ajal vara varjama ja võõrandama. Minu puhul on tegemist hüpoteegiga koormatud kinnisasjaga sissenõudja kasuks on seatud eelisjärjekorraga hüpoteek mis ei kahjusta sissenõudja huvisid.

Asi on endiselt kohtus asjaga kas täitur oleks pidanud mu kaebuse läbi vaatama või mitte.
Kas on mõistlik asja keelumärke osas kohtusse anda või ara oodata esmane lahend kohtust.
( läheb ilmselt eraldi asjaga menetlusse) Või tasub hagi menetlus algatada.
Samuti esitasin sundtäitmise mitte lubamatuse hagi kuid võtsin selle tagasi sest loodan asja lahendamist ilma selleta.
Sest see kaebus sisaldas mitut asja ja samas kui kohus otsustab täiturile kaebuse tagastada siis saan teha kaebusele vajalikud täiendused kuna täitur peab kaebuse läbi vaatama.
( Kaebus on seetõttu kohtus kuna täitur ei ole toimetanud täite dokumente kätte, olemas tunnistaja ja täitur võltsis asitõendeid, et kõik on nõuetekohaselt tehtud seepärast asi väljus raamest. Motiiv saada täis täitetasu ilmselt)
Minu soov on sissenõudjale võimalikult kiiresti tema hüvitis ära tasuda, seni kuni on keelumärge peal ei toimu midagi vabatahtliku täitmise osas reaalselt.

Re: Keelumärke seadmine täituri poolt.

04 Mai 2017, 13:05

Tere,

Kinnistusraamatu seaduse § 27 lg. 6 kohaselt märke kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Selle sätte olulisus Teie juhtumi puhul on selles, et kandeid ei tehta avalduseta ja keelumärke tegemise avaldusele peab olema lisatud täituri otsus, mis on avalduse aluseks.

Täitemenetluse seadustiku par. 8 sätestab sellised kohtutäituri kohustused. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Sama seadustiku par. 11 lg. kehtestab kohtu pädevuse täitemenetlus ja erandliku kohtualluvuse. Selle paragrahvi lg. 1 punkt 4 kohaselt kuulub kohtu pädevusse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine.

Asjaolu, et täitur ei ole Teile esitanud otsust keelumärke kohta, ei ole takistuseks kohtule kaebuse esitamiseks. Kaebuses tuleb selgitada asjaolusid ning paluda kohtul välja nõuda kohtutäituri otsus keelumärke tegemise kohta koos kõigi seda otsust põhjendavate dokumentidega.

Vastas Lia Niitaru

Vasta