Täitemenetluse lõpetamine /elatis

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Täitemenetluse lõpetamine /elatis

16 Mär 2017, 15:54

Tere!

Minu küsimus on selline - 2001.a määrati kohtuotsusega elatisnõue 2 lapse kohta teisele vanemale. Et isa ei asunud elatisnõuet tasuma, arestis kohtutäitur 2004.a talle kuuluva 1/2 mõttelise osa kinnistust. Kinnistu teise poole omanik on üks lastest (läbi ostu-müügitehingu varasema omanikuga).
Elatise suurenemine lõppes 2016.a juunis seoses noorema lapse gümnaasiumilõpetamisega.
Võlgnik ise on tervislikel põhjustel olukorras, kus ta ei suuda ise kunagi elatisvõlgnevust tasuda ning vajab sisuliselt ise ülalpidamist (seni on hooldekodu kohatasu ja tema enda puudetoetuse-töövõimetuspensioni vahet kompenseerinud kohalik omavalitsus).

Sellises olukorras oleks aga laste peamiseks huviks kindlustada endale kinnistu terviklikult, et oleks võimalik seda renoveerida (pooleldi arestitud vara ei ole pangale heaks tagatiseks) ning kindlustada end ka olukorra eest, kus kohtutäitur võib sisuliselt igal hetkel panna poole kinnistust oksjonile.

Ehk siis minu küsimus. Kas järgnev stsenaarium oleks teostatav, kui
1) sissenõudja teeb kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (saan aru, et täituritasud tuleks siiski tasuda?)
2) kohtutäitur vabastab vara aresti alt
3) Võlgnik teeb kinnistuga kinkelepingu laste nimele

Kas sellisel juhul jääks ju ikkagi kehtima kohtuotsus selle kohta, et lastele määrati elatis ning fakt, et elatist ei ole tasutud (ehk siis sisuliselt ei tekiks lastele ülalpidamiskohustust - KOV teeb iga aasta kohta toetamise kohta eraldi otsuse ning ei pruugi seda pikendada edaspidi)?
Võlgnik ise soovib samamoodi kaitsta lapsi ülapidamiskohustuse tekkimise eest.
Sissenõudja leiab samuti, et juhul, kui kinnistust 1/2 läheks oksjonile ja sellega saakski kaetud elatisvõlg, siis tekiks lastele automaatselt ju teise vanema suhtes ülalpidamiskohustus, ehk siis antud olukorras ollakse sisuliselt ilma nii poolest kinnistust, kui ka sisuliselt "sööks" igakuine ülalpidamine kiirelt ära ka elatisest saadud "tulu".

(lisainfoks, et kinnistu, millest jutt, koguväärtus on ehk suurusjärgus 20 000.-, elatisvõlgnevuse põhiosa on suurusjärgus 8000.-)

Tänan!

Re: Täitemenetluse lõpetamine /elatis

22 Mär 2017, 13:11

Esmalt pean märkima, et ei pea õigeks siin foorumis (mis on sisuliselt riigi poolt fantaseeritav õigusnõustamise vahend) andma nõu selle kohta kuidas kirjeldatud olukorras saaks jätta isa ülalpidamist riigi (KOVi) kanda.

Eeltoodust tulenevalt piirdun üksnes kommentaaridega Teie skeemi (stsenaariumi) juurde.

Täitemenetluse lõpetamisel tuleb Teil kahtlemata tasuda kohtutäituri tasu, seda küll tõenäoliselt vaid pooles ulatuses. Juhul, kui Te ise tasu ei maksa, jätkab kohtutäitur tasu sissenõudmist Teie isa suhtes algatatud täitemenetluses st sisuliselt võib kohtutäitur tasu katteks võõrandada isa vara.

Kui kohtutäituri tasud on ära tasutud, siis lõpetab kohtutäitur täitemenetluse ja vabastab isa arestitud vara aresti alt.

Kinnistusraamat on avalik. Juhul kui isa kingib kinnistu osa lastele, siis on see KOVile nähtav ning põhimõtteliselt võib KOV sellega järgmise isa toetamise otsuse tegemisel arvestada. Sisuliselt on ju küsimus selles, et inimesel on vara mida ta saaks enda ülalpidamiseks rahaks teha, selle asemel on ta vara kinkinud ja soovib saada KOVilt ülalpidamist.

Kinkelepingu juures tuleb arvestada veel sellega, et võlaõigusseaduse § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Laste poolt oma kinkijast isa ülalpidamise kohustuse täitmata jätmine on ilmselt käsitletav jämeda tänamatusena.

Mõistan, et isa ise on valmis Teie skeemis (stsenaariumis) osalema. Samas on võimalikud olukorrad, kus isa eest hakkab otsustama teine inimene (näiteks isa suhtes eeskoste seadmisel või isa pankroti väljakuulutamisel).


Vastas Oksana Kutšmei.

Vasta