juristaitab.ee

Tere,

mul on kaks situatsiooni:
1)kohtutäitur palub maksta täitemenetluses sissenõutava rahasumma 103.18 €, vaid rahatrahv summas 220 eur oli makstud 05.09.2013 aastal. Täitemenetluse algatamise aluseks on Põhja Prefektuuri 22.02.2011 otsus väärteoasjas nr 2316,11,001670 ja sissenõudja Põhja Prefektuuri täitmisavaldus.
Enne oli räägitud, et kui makstakse rahatrahv 220 eur ära siis mitte midagi veel maksta ei pea.

Kas pean ikkagi maksma kohtutäituri kulud või mitte?

2) kirjutasin kohtutäiturile küsimusega kas on võlg jäänud või mitte. kohtutäitur vastas et seisuga 24.03.2017 on võlg olemas ja saatis nõue kus on kirjas , et dokumentide päev 08.12.2005, algat. kuupäev on 11.04.2006, nõue 1499.21+tasu379 + lisa 6,42 eur - kokku 1884,63EUR. Küsisin sissenõudjaks kas on võla, ja sain vastust et nõue oli makstud ära 02.10.2008. kohtutäitur kirjutas, et kuna sissenõudja kinnitas et võlga pole, siis pean maksma täituritasu summas 385.38 eur.

Kas on summa õige ja kuidas see arvestatakse?
Kas pean maksma tasu isegi kui kohtutäitur ei teadnud 9 aasta jooksul et võlg on makstud?

Tänan

Kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Juhul kui võlgnik on kohustuse täitnud (sh maksnud otse sissenõudjale) pärast täitemenetluse alustamist, tuleb tal kanda täitemenetlusega seotud kulud. Võlgniku suhtes sissenõutavate täitemenetlusega seotud kulude suurus sõltub konkreetse menetluse asjaoludest.

Asjaolu, et kohtutäituril puudus informatsioon võlgnevuse tasumise kohta ei muuda tasumisele kuuluva kohtutäituri tasu suurust. Võlgnikul endal oli sellisel juhul võimalik teavitada kohtutäiturit õigeaegselt võlgnevuse tasumisest.


Vastas Oksana Kutšmei.