Probleem mittearestitava tulu saamisega

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Probleem mittearestitava tulu saamisega

13 Okt 2018, 14:56

Tere,

Aprillis toimunud seadusemuudatus viis mind väga segadusse. Nüüd kus kohtutäitur arestis konto suuremas summas, kui minule loogiline tundus, palun siin vastust enda küsimusele.

Minu sissetulekuks on töövõimetoetus 381eur (varem pension). Sellele lisandub sotsiaaltoetus 41 eur ja stipendiumid kogusummas 400.
Varasema seaduse järgi oleks sel juhul olnud mittearestitav summa miinimumpalga määr 500, töövõimetoetus 381 ja sotsiaaltoetus 41. Kogusummas siis 922. Nüüd uue seaduse järgi võib ka töövõimetoetusele sissenõude pöörata. Ning ka palga alammäärast, millest maha arvestatud elatusmiinimum kuni 20%.

Varasemalt sain töövõimetoetuse asemel pensioni ning mittearestitav tulu oli natuke üle 600 euro. Sissetulek oli sellest suurem ja kohtutäitur pidas igakuiselt üle 100 euro kinni. Nüüd kus justkui ei tohiks üldjuhul arestida ka töövõimetoetust otsustas kohtutäitur, et ta arestib ka minu töövõimetoetuse ning kasutab võimalust ka kinni pidada 20% palga alammäärast, jättes mulle kätte vaid 483 eurot. (442+ sotsiaaltoetus 41).

Kas tõesti tohib uue seaduse kohaselt arestida nii, et töövõimetoetust üldse arvesse ei võeta? Mina olen aru saanud, et kui ma saan töövõimetoetust, siis sellest võib arestida vaid 20% ja ülejäänu peaks olema ikkagi mittearestitav?

Lugupidamisega,

J.

Re: Probleem mittearestitava tulu saamisega

20 Okt 2018, 11:32

Tere,

Tere,

Täitemenetlus viiakse läbi Täitemenetluse seadustikus (TMS https://www.riigiteataja.ee/akt/113062012002?leiaKehtiv) sätestatust lähtuvalt. Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud TMS § 131, sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on reguleeritud § 132.
Seejuures on sõtestatud, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Seega on võimalik teatud tingimustel sissenõude pööramine ka mõnedele mittearestitavatele sissetulekutele.
Sissetuleku mittearestitava osa kohta on seduses öeldud, et üldjuhul ei arestita sissetulekut töötasu aammäära ulatuses. Siiski, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui töötasu alammäär, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi.
Sissetulekute arestimise kohta on võimalik rohkem lugeda Kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite Koja kodulehel http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-po ... mise-skeem. Samas on lingina saadaval ka sissetulekute arestimise skeem kalkulaatori näol, kuhu enda andmeid sisestades saate ülevaate mittearestitava sissetuleku osa kohta.


Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta