Viivised täitemenetluses

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 1
Liitunud: 25 Apr 2019, 13:46

Viivised täitemenetluses

25 Apr 2019, 13:55

Tervist,

On küsimus viisite kohta täitemenetluses. Kohtulahendi järgi on kunagi välja mõistetud laenu põhiosa ja viivised. Põhiosa on tasutud läbi täituri, aga viiviste osas vaidleks, võibolla ka vaidlemise enda pärast. Pärast selle kohtulahendi tegemist on nt Riigikohus jõudnud arusaamisele, et tarbijakrediidilepingu puhul oleks tühine viivisemäär, mis ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-ar ... aar-tuhine

Tean, et kohtulahend on juba ammu tehtud ja jõustnud ja vaidlemise võimalused justnagu minetatud, kuid kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võiks osutuda võimalikuks viivisemäära vähendamine, mis tol ajal tehtud kohtulahendis oli ebamõistlikult suur? Mida teie (või kohtu-) praktika selles osas ütleb? Või mida arvate?

Postitusi: 1093
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Viivised täitemenetluses

30 Apr 2019, 14:57

Tere

Täitemenetluse seadustkiu § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, esimeses lõikes nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1) võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (mh jõustunud kohtulahend), kuid
TMS § 221 lg 2 järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Riigikohus märkis, et muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul,
kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani) (vt Riigikohtu 17. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09,
p 9).
Seega, teatud tingimustel võib olla vaidlus tulemuslik. Sellele hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, kus juristil on võimalik kõiki faktilisi asjaolusid arvesse võttes anda kohane õiguslik hinnang. Mugavaim viis individuaalsele nõustamisele registreerumiseks on teha seda veebilehel www.juristaitab.ee

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta