Euroopa Inimõiguste kohus 2
Postitatud: 17 Dets 2019, 15:01
Veefirma tegi kaevetöid 2015, kuid unustas osa tööd tegematta . Tegematta töö tegi ära 2016 veebruaris . Kokkulepitud hind oli veefirmale makstud. Veefirma ei väljastanud tehtud tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akte 2016 ja hakkas nõudma unustatud töö kohalesõidutasuks 120 eurot . 2017 ei väljastanud akte . 2018 tuli teha hagi kohtusse nõudmaks veefirmalt akte. Kohtunik tegi määruse - veefirma peab esitama aktid kohtule. Veefirma ei esitanud akte kohtule , vastates , et aktid ei ole koostatud. Kostja ei võtnud hageja kompromisslepingut vastu , vaid esitas vastu kompromisslepingu nõudes 120 eurot kohalesõidutasu , et alles siis väljastab hagejale tööde vastuvõtmise-üleandmise aktid. Kohtunik ei andnud hagejale RiigiÕigusAbi advokaati . Siis kohtunik vahetus. Vana kohtunik läks pensionile. Uus kohtunik andis hagejale halba nõu - võtta hagi tagasi , sest seadust ei ole tööde üleandmise- vastuvõtmise aktide nõudmiseks kostjalt . Hageja võttis hagi tagasi , sest kohtunik tegi justkui selgeks , et seadust ei ole aktide väljanõudmiseks kostjalt . Kohtunik tegi määruse nõuda hagejalt riigilõivu 300 eurot , kostja menetluskulud 621 eurot . Hageja jäi ilma põhiseaduslikust põhiõigusest riigikaitsele ehk RiigiÕigusAbi advokaadile . Hiljem selgus veebijuristi abiga , et hageja oleks võinud teha taotluse kohtule tõendite kogumiseks . Kohus oleks pidanud ise hankima aktid kostjalt ja need edastama hagejale. Kas nüüd saaks teha kaebuse Euroopa Inimõiguste kohtule kui inimõiguste rikkumise kohta . Inimõigus oli saada RiigiÕigusAbi advokaati asja lahendama. Inimõigus oli saada põhiseaduse järgi riigi kaitset.