Kas pöörduda kohtutäituri poole või otse kohtusse?

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 2
Liitunud: 13 Jaan 2020, 23:25

Kas pöörduda kohtutäituri poole või otse kohtusse?

14 Jaan 2020, 00:25

Olen ühe varatu ettevõtte endine tööline. On olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsus mis aktsepteerib minu rahalisi nõudeid ettevõtte vastu. Ainuke võimalus on osa raha kätte saada pankrotihüvitise kaudu. Kas on sellises situatsioonis mõtet pöörduda kohtutäituri poole mis venitaks veel protsessi ja oleks lihtsalt üks lisakulu ehk siis kas on võimalik pöörduda kohe kohtusse?
Ma olen aru saanud, et paar aastat tagasi tehtud seadusemuudatuse järgi peaks olema nüüd töölisel võimalik saada pankrotihüvitist ka ilma pankrotihalduri tasu maksmata. Kuidas see protsess võiks täpsemalt välja näha? Kas tuleb ikkagi alustada pankrotimenetlust ja lihtsalt jätta see pankrotihalduri deposiit maksmata või toimub see hoopis näiteks mingi tsiviilhagi raames. Milliseid tõendeid on vaja kohtule esitada tõendamaks ettevõtte püsivat maksejõetust?

Taustainfoks
Ettevõtte tegevuse kahel viimasel kuul kanditi kõik võimalikud rahavood ettevõttest välja. Kõik tarnijate arved, maksud, rendid, palgad jäeti maksmata ja nädal enne lõpplikku sulgemist müüdi fiktiivselt tankistile maha. Kõik üsna amortiseerunud seadmed ja sisustus kuulub nüüd seoses pandilepinguga võla katteks ruumide rendileandjale.

Postitusi: 1555
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Kas pöörduda kohtutäituri poole või otse kohtusse?

21 Jaan 2020, 10:58

Tere,

Tänan esitatud küsimuse eest.
Kui osaühing likvideeritakse, lõpetavad likvideerijad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded, avaldades likvideerimise kohta teate veebilehel www.ametlikudteadaanded.
Töötajad peavad seejärel teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid.
Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Kui aga juhatuse liikmed ega likvideerijad ei esita panktoriavaldust, siis võib ka töötaja ise pankrotiavalduse esitada. Tööandja tegevuskoha maakohtule esitatav pankrotiavaldus peab olema piisavalt põhjendatud ning selles tuleb välja tuua konkreetne summa, mis ettevõte töötajale võlgu on ja millisel õiguslikul alusel (lepingust, otsusest) ning kindlasti märkima aja, millal ettevõte oleks pidanud summa välja maksma.
Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 kohaselt tasutakse töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel riigilõivu 10 eurot. Arvestada tuleb võimalusega, et kohus määrab pankrotiseaduse alusel sellele lisaks deposiidi maksmise kohustuse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kuna olete oma küsimuses märkinud, et tasumata on ka muud kohustused, tasub enne uurida, kas keegi võlausaldajatest juba ei ole pankrotiavaldust esitanud.
Vastavate dokumentide koostamiseks soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes eelnevalt veebilehel www.juristaitab.ee


Parimate soovidega
Tiina Mölder
HUGO OÜ jurist

Postitusi: 2
Liitunud: 13 Jaan 2020, 23:25

Re: Kas pöörduda kohtutäituri poole või otse kohtusse?

21 Jaan 2020, 21:15

Tere 

Tänan vastuse eest. Millal ja kuidas ettevõtte pankrotiprotsess ja likvideerimine algab ja kulgeb on minule üldjoontes teada aga küsimus on ainult ühes detailis ehk pankrotihüvitises. Seadused on kirjutatud eeldusel,et ärijuhid on seadusekuulekad ja ausad. Samadel eeldustel toimiks ka Teie poolt kirjeldatud stsenaarium. Paraku see tihti nii ei ole ja ka minu juhtumi puhul mitte.Ilmselgelt varatu ettevõtte puhul ei hakka keegi pankrotimenetlust alustama. Milleks kaotada veel ca. 2000€ ? Pankrotiavaldust ei tee ka ettevõtte omanikud (kuigi peaksid) ja ei toimu ka mingisugust ettevõtte likvideerimist vaid ettevõttel lastakse lihtsalt ära kustuda. Eelnimetatud põhjustel on minul soov saada ainult pankrotihüvitist. Sellest johtuvalt oleks minul väga tähtis ja konkreetne küsimus ja oleks väga tänulik kui keegi suudaks sellele vastata.    
Mina kui ettevõtte töötaja annan kohtusse pankrotiavalduse, maksan 10€ riigilõivu aga jätan maksmata kohtu poolt määratud pankrotihalduri tasu deposiidi ca 2000€. Mis nüüd juhtub?
Variant a) Kohus tõlgendab seda kui mingil kujul raugemist ja minul avaneb võimalus taotleda pankrotihüvitist?
 Variant b) Kohus ei võta asja üldse menetlusse ja minul puudub võimalus taotleda pankrotihüvitist? 

Teine võimalus pöörduda algul ikkagi oma nõuetega kohtutäituri poole, kes alustaks täitemenetlust ettevõtte vastu kuigi on juba ette teada, et nõuete rahuldamine minu kasuks ebaõnnestub. Samas oleks see kohtu jaoks argument tunnistada ettevõtte püsivalt maksejõuetuks ja minul oleks alust saada pankrotihüvitist?
Mõni muu tegevuskava mis võiks viia soovitud eesmärgini?

Ette tänades vastuse eest.

Postitusi: 1555
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Kas pöörduda kohtutäituri poole või otse kohtusse?

27 Jaan 2020, 17:13

Tere

Tööandja maksejõuetuks tunnistamine ehk pankroti väljakuulutamine või ka pankroti raugemine annab töötajatele võimaluse saada vähemalt oma töösuhtest tulenevate nõuete osas hüvitist vähemalt osaliselt Eesti Töötukassa vahenditest. Tööandja maksejõuetusena on käsitletav ka ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine pankrotiseaduse § 15 lg 4 ülanumbriga 1 alusel, ehk siis Teie kirjeldatud asjaoludel. Seepeale on Teil võimalik saada hüvitist Töötukassalt. Täpsemalt Töötukassa makstavast hüvitisest saab lugeda https://www.rmp.ee/toooigus/toosuhte-er ... otihuvitis

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta