Probleemid usaldusiskuga

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 4
Liitunud: 03 Dets 2014, 09:36

Probleemid usaldusiskuga

03 Dets 2014, 09:56

Tere,

Kuna olin sattunud masu ajal antud käendustest tulenevalt võlgadesse siis oli ainukesesk lahenduseks algatada füüsilise isiku pankrot. Seda ma siis ka tegin. Menetlus algatati ning määrati pankrotihaldur, kes siis tegi minu seisust kokkuvõtte, ning aasta pärast algatati võlgadest vagastamise menetlusega. Usaldusisikuks määrati üks võlausaldajate esindajatest. Kuna võlgnevus aga oli soldaarne kolmana isikuga siis tekkis meil usaldusisikuga vaidlus peale seda kui kolmas osapool oli nö. oma osa võlausaldajale tasunud. Seejärel palusin usaldusisikul teavitada võlgnevuse jäägist, mis on jäänud veel minu tasuda. Seda ta aga keeldus ütlemast. Peatasin mõneks ajaks maksed ja nõudsin kohtu kauda jäägi väljaselgitamist. Selleks vaidluseks kulus umbes pool aastat, kui usaldusisik lõpuks soostus jääki kohtule kinnitama. Samas oli ta selle aja jooksul teinud avalduse minu tööandjale, et too peaks kinni minu töötasu. kohe kui sain kohtult kinnituse võla jäägi kohta kandsin kogu summa usaldusisiku arvele. Seega kõik nõudes olid rahuldatud. Samas usaldusisik keeldus võtmast tagasi tööandjalt avaldust töötasu kinnipidamise kohta, ning rahasid kanti ikka edasi usaldusisiku kontole, kuigi selleks alus puudus. Lõpuks ej jäänud muud üle kui paluda kohtul usaldusisiku avaldus tühistada. Tänaseks on minu suhtes pankrotimenetlus lõpetatud, kuid usaldusisk ei soost mulle tagastama summat, mis laekus tema arvele ning ei ole võlausaldajate võlgade katteks tarvilik. Kuidas ma peaksin käituma, et saada usaldusisikult tagasi raha, mis ei kuulu võlausaldajate võlgnevuste katteks. Summa on siiski päris märkimisväärne, mis ta rohkem enda arvele korjas.
Kas ma peaksin tegema kohtule avalduse alusetu rikastumisega seoses vms.

Lugupidamisega

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Probleemid usaldusiskuga

04 Dets 2014, 08:46

Kõigepealt peab küsija välja selgitama, milline summa jäi usaldusisikule.

Selleks soovitan siiski sama tsiviilasja raames, kus toimus nii pankrotimenetkus kui ka kohustustest vabastamise menetlus, teha kohtule taotlus, milles paluda, et kohus nõuaks välja nii tööandjalt kui ka sellelt usaldusisikult, mis summas 1) tööandja tegi ülekandeid usaldusisikule ja 2) usaldusisik annaks andmeid, mis summa kokku laekus tema kontole. Ja kindlasti paluda kohtul määrata andmete andmiseks tähtaeg.

Samas: PankrS § 172 lg 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande.
Kas sellist aruannet ei esitatud? Usaldusisik ei pea seda aruannet võlgnikule esitama, kuid võlgnik on selles protsessis osapool ja võlgnik võib sellega tutvuda kasvõi kohtutoimiku kaudu. Selles aruandes peaks olema kirjas, kui palju laekus raha ja kui palju usaldusisik võlausaldajtele edasi kandis (saan aru, et oli siiski ainult 1 võlausaldaja). Ka sealt saaks näha, millised summad on liikunud. Kui tsiviilasi on lõpetatud, siis on toimik arhiivis. Inimene saab minna kohtu kantseleisse oma isikut tõendava dokumendiga ja küsida toimiku arhiivist välja ja sellega tutvuda, siis ta peaks seda aruannet nägema. Seda eeldusel, et usaldusisik on aruande ausalt koostanud.

Ka saab küsija minna Maksu- ja Tolliametisse ja võtta kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta väljavõtte oma tulude kohta. Sellest saab ka ise väljaarvutada, milline oli brutopalk ja milline netopalk ning mis summa kandis tööandja küsijale töötasuna. Jääk pidi siis eelduslikult usaldusisikule minema.

Ja veel üks variant usaldusisikule tasutud rahade suuruse kindlakstegemiseks:
PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik talle loovutatud tulust võlgnikule üle kandma 25 %.
Seega saab inimene selle alusel arvutada samuti summa suuruse, mis usaldusisiku valdusesse jäi. Seda muidugi eeldusel, et usaldusisik on ikka ausalt tegutsenud ja 25 % loovutatud tulust võlgnikule kandnud.

Kui küsija on välja selgitanud, milline summa jäi alusetult usaldusisikule, peab usaldusisik selle võlgnikule tagastama. Millisel viisil seda teha, on küsija otsustada. Üks variant on muidugi hagi alusetu rikastumise alusel ja just selleks ongi tal vaja teada summa täpset suurust, mida usaldusisikult kohtu kaudu küsida. Kohtusse ei saa ju minna, et palun välja mõista umbes 1000 eurot.
Kaaluda võiks ka seda, et äkki pankrotimenetlust menetlev kohtunik annab korralduse usaldusisikul tagastada enamkinnipeetud summa küsijale, kuid ma ei tea, kas see on võimalik...


Vastas Ly Müürsoo.

Postitusi: 4
Liitunud: 03 Dets 2014, 09:36

Re: Probleemid usaldusiskuga

04 Dets 2014, 15:06

Võlausaldajaid oli kaks millest üks hiljem loobus oma nõudest. 05.12.2013 kinnitas usaldusisik kohtule võlgnevuse jäägiks summa 9357,63 eurot, mis sai kantud usaldusisiku kontole minu poolt 11.13.2013. Sellega said võlausaldajate nõuded rahuldatud. Kuid usaldusisik keeldus peale seda tagasi võtma avaldust tööandjalt töötasu kinnipidamise kohta ning tööandja ei saanud ka ilma temapoolse avalduseta kinnipidamiste tegemist lõpetada. Lõpuks oli sunnitud kohus tegema määruse kinnipidamiste lõpetamiseks (kuna selleks puudus igasugune alus) ning see juhtus 24.03.2014. Ehk siis ajavahemikul 11.12.2013-24.03.2014 jõudis tööandja kinni pidada summa 1325.89 eurot. mis kanti usaldusisiku kontole ning ei kuulunud enam võlausaldajate võlgade katteks. 25.06.2014 teeb usaldusisik kohtule tema ametist vabastamise taotluse, kus ta kinnitab, et minu nõuded võlausaldajate ees on rahuldatud, kui ei esita mitte mingisugust aruannet. Lõpuks 27.08.2014 vabastab kohus usaldusisiku ja lõpetab minu suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kui küsisin kohtunikult, et mis saab sellest 1325.89 euro tagasi nõudmisest, siis selle kohta tal konkreetne nõuanne puudub. Usaldusisik ise väidab, et see summa on ette nähtud tema töötasuks ja et ma sain isegi soodsalt hakkama. Mina aga siinkohal ei ole sellega nõus ning leian, et summa 1325.89 on usaldusisiku poolt ebaseaduslikult omandatud. Samas ei tea ma mida edasi teha, et endale kuuluvat tagasi nõuda?

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Probleemid usaldusiskuga

05 Dets 2014, 08:45

Hakkan vastama lõpust:

Pankrotiseadus ei näe ette üldse usaldusisikule tasu maksmist. Küll aga võib kohus usaldusisiku taotlusel usaldusisikule mingi tasu määrata. Praktikas tähendab see seda, et võlausaldajad on tasu enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlausaldajate üldkoosolekul kinnitatud. Kui seda ei ole tehtud enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis juhul, kui usaldusisik taotleb endale tasu määramist, edastab kohus tavaliselt sellisel juhul usaldusisiku taotluse nii võlgnikule kui ka võlausaldajatele seisukoha saamiseks ja pärast seisukoha saamist teeb kohus määruse, millega kas siis kinnitab usaldusisikule tasu taotletud määras või siis arvestab võimalike vastuväidetega ja vähendab tasu suurust.
Usaldusisiku tasu on minu praktikas 10 % võlausaldajatele väljamakstavast summast, aga olen kuulnud, et kohus kinnitab ka väiksema %.

Kuna antud juhul ei ole ilmselt summa seotud võlausaldajatele väljamakstava summa suurusega, vaid usaldusisik on ise n-ö otsustanud, et töötasust alusetult kinnipeetud tasu peaks justnagu jääma tema tasuks, siis selliselt käituda küll ei tohiks. Mistahes tasu peab kinnitama kohus. Antud juhul võiks tasu määramisel ilmselt kohaldada analoogijat ajutise halduri tunnitasu määraga (PankrS § 23 lg 3), kuid usaldusisik peaks taotluses märkima, mida ja mitu tundi ta on teinud.

Kuna summa suurus on täpselt teada ja kohus ei ole usaldusisikule tasu kinnitanud, siis on usaldusisik selle tõepoolest alusetult saanud. Soovitan teha usaldusisikule kirjalik pöördumine, kust küsija küsib raha tagasi mingiks tähtajaks (kindlasti märkida oma konto number, kuhu raha tasuda), lisada võiks, et juhul, kui raha selleks tähtajaks ei tagastata, siis pöördub küsija hagiga kohtu poole ja sellisel juhul lisanduvad riigilõiv jm kohtukulud.
Huvitav, kas usaldusisik saadud tasust makse ka makab? Ka sellele võiks oma pöördumises vihjata...


Vastas Ly Müürsoo.

Postitusi: 4
Liitunud: 03 Dets 2014, 09:36

Re: Probleemid usaldusiskuga

06 Jaan 2015, 14:32

Saatsin eelmise aasta lõpus usaldusisikule pöördumise, nagu Te soovitasite, tähitud kirja näol. Paraku aga usaldusisik ei võtnud seda vastu ning kiri jõudis minuni tagasi. Muidugi võib ju olla, et inimene on kolinud vms. Kahjuks ei ole mul muud aadressi, kui see, mis oli edastatud kohtule võlgadest vabastamise menetluse ajal. Kas nüüd esasi on mõistlik minna kohtusse selle asjaga. Kas ma peaksin seda käsitlema kui alusetut rikastumist ja kui suurte kuludega tuleks mul arvestada kui ma esitan hagi kohtule (riigilõiv jms.). Märgin veel ära, et uurisin ka kohtunikult, ka usaldusisik esitas kohtule aruande ja vastusesks sain , et ei esitanud. Kohtunik mainis ka, et enam ei saa usaldusisiku käest aruannet nõuda, ning ma peaksin alusetult kinnipeetud summa tagasisaamiseks pöörduma kohtusse.

Postitusi: 4
Liitunud: 03 Dets 2014, 09:36

Re: Probleemid usaldusiskuga

20 Jaan 2015, 10:53

Tere,

Ma nüüd talitusin Teie soovituse järgi, ning saatsin usaldusisikule pöördumise tähitud kirjana. Paraku aga ei võtnud/saanud usaldusisik seda kätte, ning kiri saadeti mulle tagasi. Kas ma peaksin saatma kirja korduvalt või tuleks mul siiski nüüd kohtu poole pöörduda? Kui nüüd peaksin pöörduma maakohtusse, kuid millisesse siis? Seni menetleti antud tsiviilasja Pärnu maakohtus. Ehk siis minu elukohajärgselt. Kas ma peaksin hagiavalduse usaldusisiku poolt alusetult kinnipeetud summa suhtes esitama maakohtule usaldusisiku elukoha alusel. Olen üritanud selgust saada ka kui suure riigilõivuga pean arvestama, kuid see on jäänud üsna segaseks mulle. Ehk siis küsimus, kui suure riigilõivuga peab arvestama kui nõude suurus on 1325,89 eurot.

Lugupisdamisega.

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Probleemid usaldusiskuga

28 Jaan 2015, 16:11

Minu silmis on inimene teinud kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtuvaidluseta. Tegemist on siiski lubamatu käitumisega usaldusisiku poolt.
Kui tahta raha tagasi saada, on vaja pöörduda kohtusse kas siis alusetu rikastumise alusel või alusetult saadu tagastamiseks. Selleks on aga vaja kindlasti selle usaldusisiku, ehk siis kostja aadressi. Samas võib kohtule kostja aadressiks panna ka sellesama aadressi ja hagisse kirjutada, et muid kostja aadresse ei ole hagejale teada. Pole ju ka teada, kas usaldusisik teadlikult selliselt ei käitu (ei võta teadlikult vastu talle adresseeritud kirju).
Riigilõiv summalt 1325 € on 200 €.
Inimene võib taotleda kohtult riigilõivust vabastamist või siis riigilõivu ositi tasumise võimalust. Ka võib kohtult taotleda riigipoolset advokaadiabi.
Kui kohus hagi rahuldab, mõistab ta kostjalt (usaldusisikult) tasutud riigilõivu ja tasutud õigusabikulud välja.
Soovitan kindlasti ikkagi hagi koostamiseks jurist võtta või taotleda riigipoolset advokaadiabi, sest kui midagi valesti teha, võib see hiljem halvasti lõppeda.
Ja koos hagiga ka võiks teha ka taotluse hagi tagamiseks (arestida kostja konto hagetava summa ulatuses).


Vastas Ly Müürsoo.

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Probleemid usaldusiskuga

28 Jaan 2015, 16:12

Ma isiklikult arvan, et uuel tähitud kirja saatmisel ei ole mõtet. Kui usaldusisik tahab kirja ignoreerida, siis ta seda ka teeb. Postitöötaja jätab teate usaldusisiku postkasti ja sealt on näha, kellelt on kiri.
Võiks veel korra proovida nii, et las küsija saadab tavakirja. Selle saab usaldusisik kätte ja ta avab selle. Sealt saab usaldusisik näha, et küsija on järjekindel ja pöördub nii-kui-nii kohtusse. Küsija võiks oma kirja täiendada veel sellega, et märgib, et hagi korral on riigilõiv 200 € ja see mõistetakse kostjalt välja, samuti lisanduvad advokaadiabikulud. Selles kirjas võiks märkida mingi konkreetse kuupäeva, millal peaks see tagasiküsitav summa laekuma ja hoiatus, et juhul, kui küsitud kuupäevaks ei ole summa laekunud, esitatakse hagi ... maakohtusse. Äkki siis see endine usaldusisik näeb, et asi on tõsine ja tagastab küsitud summa ilma kohtuvaidluseta.

Juhul, kui peab ikka hagi esitama, siis hagi tuleb esitada kostja elukoha järgsesse kohtusse.
Riigilõiv on 200 €.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta