Tere,
tahaksin teada, kuidas on reguleeritud PankrS § 173 lg 5 tulenev elatusmiinimum ja kuu alampalga määrad, kui isik elab ja töötab välismaal (pankrotimenetluse ja võlgadest vabastamise menetluse kestel kolinud Soome)? Teatavasti Soomes on toimetulekupiirmäärad suuremad, kui Eestis.
Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu ning pankrotihalduri kohustustest vabastamisel oli kohtumääruse resólutsioonis välja toodud järgmine:
Kinnitada X.Y. (pankrotis) pankrotimenetluses kulud alljärgnevalt:
• Ametlikes Teadaannetes, kuulutuse avaldamine summas 6,39 eurot, mis on tasutud 100 % pankrotivara arvelt;
• ajutise pankrotihalduri tasu summas 800,00 eurot, mis on osaliselt tasutud pankrotivara arvelt ja summas 300 eurot jääb välja maksmata;
• sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult summas 300 eurot, mis on osaliselt tasutud pankrotivara arvelt ja summas 200 eurot jääb välja maksmata;
• ajutise menetluse bürookulu summas 30 eurot, mis jääb välja maksmata;
• bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) kokku summas 100 eurot, mis jääb välja maksmata.
Kas võlgadest vabastamise menetluse jooksul peab usaldusisik tegema väljamakseid ka kohustustest vabastatud pankrotihaldurile või ülaltoodud summad jäävadki nii nagu on?
Ette tänades,
I.P
võlgadest vabastamise menetlus- välismaal elamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: võlgadest vabastamise menetlus- välismaal elamine
Usaldusisik teeb väljamakseid ainult võlausaldajatele 1 kord aastas jaotusettepaneku alusel (PankrS § 172 lg 2).
Seega ei saa usaldusisik teistele väljamakseid teha.
PankrS § 174 lg 2 kohaselt võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmiseks kuuluvatele rahasummadele.
Ajutisele pankrotihalduri ja pankrotihalduri tasu ja kulud on tekkinud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist.
Kuna usaldusisik tohib teha väljamkaseid PankrS § 172 lg 2 alusel vaid jaotusettepanekus märgitud võlausaldajatele, siis ei saa ta pankrotihaldurile väljamakseid teha ja pankrotihaldur ei saa selle kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul pöörduda ka kohtutäituri poole.
Kui aga kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastada, siis võib pankrotihaldur (kui ta soovib ja kui kohus on kulud ja tasu välja mõistnud võlgnikult) pöörduda määrusega täituri poole.
Vastas Ly Müürsoo.
Seega ei saa usaldusisik teistele väljamakseid teha.
PankrS § 174 lg 2 kohaselt võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmiseks kuuluvatele rahasummadele.
Ajutisele pankrotihalduri ja pankrotihalduri tasu ja kulud on tekkinud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist.
Kuna usaldusisik tohib teha väljamkaseid PankrS § 172 lg 2 alusel vaid jaotusettepanekus märgitud võlausaldajatele, siis ei saa ta pankrotihaldurile väljamakseid teha ja pankrotihaldur ei saa selle kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul pöörduda ka kohtutäituri poole.
Kui aga kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastada, siis võib pankrotihaldur (kui ta soovib ja kui kohus on kulud ja tasu välja mõistnud võlgnikult) pöörduda määrusega täituri poole.
Vastas Ly Müürsoo.
Re: võlgadest vabastamise menetlus- välismaal elamine
Tere,
Tänan Teid kiire vastuse eest! Kuid tahaksin siiski veel üle küsida, et mille alusel ja kuidas käib võlgadest vabastamise menetluses elatusmiinimumi arvestamine? Millise osa sissetulekust tohib võlgnik äraelamiseks ja pereliikmete ülalpidamiseks endale jätta? Ning kas võlgnik võib iga kuu seadusest tulenevale elatusmiinimumile veel lisaks 25% (usaldusisikult) saada?
Samuti huvitab mind, kuidas arvestatakse elatusmiinimumi võlgniku välismaal elamise fakti puhul (p.s. elukohavahetusest kohust on teavitatud).
Lugupidamisega
I.
Tänan Teid kiire vastuse eest! Kuid tahaksin siiski veel üle küsida, et mille alusel ja kuidas käib võlgadest vabastamise menetluses elatusmiinimumi arvestamine? Millise osa sissetulekust tohib võlgnik äraelamiseks ja pereliikmete ülalpidamiseks endale jätta? Ning kas võlgnik võib iga kuu seadusest tulenevale elatusmiinimumile veel lisaks 25% (usaldusisikult) saada?
Samuti huvitab mind, kuidas arvestatakse elatusmiinimumi võlgniku välismaal elamise fakti puhul (p.s. elukohavahetusest kohust on teavitatud).
Lugupidamisega
I.
Re: võlgadest vabastamise menetlus- välismaal elamine
See, et arestida ei saa almapalka ja ülalpidamise kohustust, tuleneb Täitemenetluse seadustikust (PankrS § 3 lg 4).
Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust.
Sama seaduse § 132 lg 2 kohaselt, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus.
PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma tulutoovast osast 25 %.
Samas ei ole seaduses märgitud, millal usaldusisik peab selle n-ö üle andma, kas makse laekumise kuul või 1 x aastas nagu ta teeb ülekandeid võlausaldajatele.
PankrS § 173 lg 4 teise lause kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades määrata 25 %-st erineva määra.
Kuna praeguses meie kohtutpraktikas ja tööpraktikas ei ole ühest seisukohta nende võlgnike kohta, kes ei ela Eestis, kas neil on õigus saada Eesti alampalka või selle riigi alampalka, kus nad tööl käivad, siis soovitan küsijal pöörduda PankrS § 173 lg 4 alusel taotlusega kohtu poole ja paluda suurendada 25 %-st suuremat määra ja kindlasti tõendada, et ta elamiskulud on sellised, et ta ei suuda neid tasuda Eesti alampalgaga ja selle üleantava 25 %-ga.
Vastas Ly Müürsoo.
Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust.
Sama seaduse § 132 lg 2 kohaselt, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus.
PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma tulutoovast osast 25 %.
Samas ei ole seaduses märgitud, millal usaldusisik peab selle n-ö üle andma, kas makse laekumise kuul või 1 x aastas nagu ta teeb ülekandeid võlausaldajatele.
PankrS § 173 lg 4 teise lause kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades määrata 25 %-st erineva määra.
Kuna praeguses meie kohtutpraktikas ja tööpraktikas ei ole ühest seisukohta nende võlgnike kohta, kes ei ela Eestis, kas neil on õigus saada Eesti alampalka või selle riigi alampalka, kus nad tööl käivad, siis soovitan küsijal pöörduda PankrS § 173 lg 4 alusel taotlusega kohtu poole ja paluda suurendada 25 %-st suuremat määra ja kindlasti tõendada, et ta elamiskulud on sellised, et ta ei suuda neid tasuda Eesti alampalgaga ja selle üleantava 25 %-ga.
Vastas Ly Müürsoo.