Kinnisvara tagasivõitmine.

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kinnisvara tagasivõitmine.

23 Sept 2015, 00:24

Tere! Kui on kinnisvara müüdud abikaasa (naisoost) emale 3 aastat ja 2 kuud tagasi, ise elan sees perega ja sissekirjutused on ka ja kommunaali lepingud minu nimel algusest peale kui ta ühisvarana ostetud sai ja hiljem ämmaga üürileping tehtud 50 euri kuus. Sel hetkel ei olnud kohtutäiturit ega pangaaresti. kui ma esitasin hiljuti pankrotiavalduse millele ei ole veel vastust kohtult tulnud võlgade pärast, kas pankrotihaldur võidab kinnisvara tagasi minu ja abikaasa ühisvaraks ja paneb sundmüüki. Kas ämm on üleneja. Ämm ei ela selles korteris ega ei oma ka sissekirjutust, tal oma maja ja abikaasal ämma majast 1/4. Juhul kui selle tuvastuse järgi kinnistusraamatu andmed jne on tagasi võita võimalik, et selle vältimiseks kas saab pankroti avaldust tühistada näiteks ei maksa riigilõivu kuna kuulsin et pankrotihaldur on tasuline.
1. Kas tagasivõitmine on võimalik?
2. Kas abikaasa ema on üleneja
3. Kas võimalik et kohus ei alustaks pankrotimenetlust?

§ 110. Tehingu tagasivõitmise üldised alused
(1) Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
2) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga
kahjustatakse võlausaldajate huve;
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
3) enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne
ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu
teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve;
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
4) viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas
võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
(2) Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu
teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult
võlausaldajate huve.
(4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul,
kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine
pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]

Re: Kinnisvara tagasivõitmine.

25 Sept 2015, 17:12

Haldur ei ole iseenseset tasuline, kui avalduse esitab võlgnik, siis on riigilõiv 10 eurot ja kohus ei saa nõuda ajutise halduri kulude katteks kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks summat. Kui võlgnikul ei ole raha, siis ajutine haldur saab riigilt 397 € + vajadusel käibemaks (alus: PankrS § 23 lg 4).

Kui inimene on lisaks pankrotiavaldusele esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse, siis kuulutab kohus pankroti välja [alus: PankrS § 171 lg 1(1)]. Kohus ei saa sellisel juhul kohustada ei võlgnikku ennast ega ka võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti pankrotihalduri tasu katteks mistahes summat. Kui pankrot kuulutatakse välja, kaetakse pankrotimenetluse kulud pankrotivara arvel.

Kui inimene ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust, siis kohus teeb määruse ja avaldab üleskutse ka Ametlikes Teadaanetes, milles annab tähtaja deposiidi tasumiseks (siis juba pankrotihalduri tasu ja kulude katteks raha kandmiseks).

Kui küsija tahab oma võlgadest vabaneda, siis soovitan igal juhul teha ka kohustustest vabastamise avalduse, sest kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tekitab küsija omale veel ühe võlausaldaja ajutise pankrotihalduri näol (pankrotimenetluse raugemisel kannab ajutise halduri kulud pankrotiavalduse esitaja).

Pankrotiavalduse esitaja võib ka pankrotiavaldusest loobuda, kuid kui on juba nimetatud ajutine pankrotihaldur, siis ta peab hüvitama ajutise halduri kulud.



Tehingute tagasivõitmisest:

Kuna tehing on tehtud rohkem kui 3 aastat tagasi, siis peab haldur hagi esitamisel tõendama võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal, kellede huve tehinguga kahjustati. Seega – kui tehingu tegemise ajal ei olnud küsijal sissenõutavaid kohustusi, siis tehingut kehtetuks tunnistada ei saa (nende andmete alusel, millest küsija on kirjutanud). Samas – kui määratud halduri käsutuses saab olema mingeid muid andmeid, siis võib haldur ka hagi kohtusse esitada, kuid pole ju teada, kas ta hagi võidab.

Samas loetletud andmete alusel võib olla tegemist ka kas teeseldud või näilise tehinguga, sest küsija ise elab majas (korteris) edasi, maksab makseid ja lepingud on tema nimel, või siis äkki hoopis kinke iseloomuga tehinguga! Kuid ikkagi on tehingu tagasivõitmise aluseks võlausaldajate huvide kahjustamine ja võlausaldajate olemasolu peab haldur tõendama.



Võlgniku lähikondsed on loetletud PankrS § 117.

§ 117 lg 1 p 5 kohaselt on võlgniku lähikondseks ka võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.

Seega abikaasa ema on lähikondne.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta