Füüsilise isiku pankroti avaldus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Füüsilise isiku pankroti avaldus

25 Nov 2015, 08:29

Tere!

Kas on mõtet esitada kohtule füüsilise isiku pankroti avaldus ja ka võlgadest vabastamise avaldus, kui varasid pole (ei kinnisvara, autot vm), aga on keskmise palgaga töökoht (neto 800-900)?
Kohustusi on 17 000 ringis ja erinevatelt võlausaldajatelt, igakuised kohustused 1200-1300, millele lisanduvad veel kommunaalmaksed. Täitemenetlusi veel algatud ei ole. Kohustusi ongi nii palju, kuna on tehtud see suur viga ja võetud üha uusi laene eelmiste tasumiseks, et inkassosse ja kohtutäituritele ei läheks. Nüüd on olukord ikka väga hull. Üksikema ja 1 alaealine laps. Elatist ei saa, kuna laps ema nimel ja isa asukoht teadmata.

Lugupidamisega

Re: Füüsilise isiku pankroti avaldus

26 Nov 2015, 16:28

Kas esitada pankrotiavaldus või mitte, on ikka iga inimese enda otsustada.

Pankroti väljakuulutamise pluss on see, et pankroti väljakuulutamisega saabuvad kõikide nõuete esitamise tähtajad, nõuetega hakkab tegelema vaid pankrotihaldur ja ühelgi võlausaldajal ei ole õigust pöörduda täituri poole. Pluss on ka see, et pankroti väljakuulutamisega peatuvad kõikide viiviste ja intresside arvestamine, seega nõuded enam ei suurene.

Palgast: inimsele on õigus kätte saada miinimumpalk + 1/3 miinimumpalgast iga alaealise lapse kohta, seega pregu 520 eurot (uuest aastast tõuseb miinimumpalk ja siis suurenevad ka arestimisele mittekuuluvad summad). Ka ei saa arestida igasuguseid toetusi.

Seega praeguse arvestuse kohaselt – kui inimene saab netos palka 800 €, siis saadavast töötasust jääb inimesele 520 € ja pankrotipessa läheks iga kuu 280 eurot. Sellest rahast kaetakse kõigepealt pankrotimenetluse kulud ja seejärel saavad võlausaldajad proportsionaalselt oma nõude suurusega (kes kui palju saab, arvestab pankrotihaldur).

Kui inimene teeb koos pankrotiavaldusega ka avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, peab kohus pankroti väljakuulutama (olenemata sellest, kas inimesel on vara või mitte).

Pärast pankrotimenetluse lõppemist algatab kohus inimese kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul säilib inimesel õigus saada kätte miinimumpalk + 1/3 miinimumpalgasi iga alaealise lapse kohta, kuid lisandub veel 25 % palga tulutoovast osast. Lahtiseletatuna: kui ülaltoodud näite kohaselt läheks praegu pankrotivara hulka 280 € (see nn tulutoov osa), siis kohustustest vabastamise menetluse ajal saaks inimene sellet tulutoovast osast 25 % ehk 70 € veel endale igapäevaseks kasutamiseks ja 210 € koguneks võlausaldajatele väljamakseteks. Võlausaldajatele tehakse väljamakse 1 x aastas.

Seega kokkuvõtvalt: kui inimesel on tänasel päeval kohustusi ca 17 000 € ja need ju suurenevad iga kuu lisanduvate viiviste ja intresside näol ning kui palgast jääb võlausaldajatele väljamakseteks vaid 280 € kuus, siis ma leian, et pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse esitamise kohtule oleks mõistlik.

Arvestama peab veel seda, et kui keegi võlausaldajatest ei ole tänaseks veel pöördunud kohtutäiturite poole, siis on hästi, sest kui keegi pöördub kohtutäituri poole, siis lisandub võlale veel ka täitemenetluse kulud ning võlad suurenevad veelgi.



Vastas Ly Müürsoo.

Vasta