Tere!
Olen oma elus jooksnud päris nurka ning nüüd kui sooviksin hakata parandama oma elu ning seada seda tagasi raja peale, siis väljapääsu ma ei näe. Seletan siis lähemalt. Sai minevikus tehtud rumalusi, ning kogutud võlgnevusi erinevatelt firmadelt 5000 euro väärtuses. Samuti on mul elatisevõlgnevus 4500 eurot, mis igal kuul suureneb - elatisvõllgnevusega mulle maksegraafikut ei anta. Samuti olen kahel korral kriminaalkorras karistatud : esimese kriminaalkaristuse olen kandnud( rahaline karistus), kuid kohtukulud tasumata. Teine kriminaalasi on hetkel kandmisel( nimelt on mul tingimisi karistus 3a, viibisin 1a eeluurimises ning 8 kuud jalavõruga eeluuritavana kodus, kuni kohtulahendini) Teisest kriminaalasjast tuli metsik summa kohtukulusid ning 15 000 kriminaalsel teel teenitud tulu( kokku kuskil 20 000- 24 000 ) , mida pean tagasi maksma. Konfiskeeriti minult auto( väärtuses 2500 eur) ja veidi sularaha ( 550 eur ), mille saan tagasi kui maksan 1 aasta jooksul kriminaalsel teel teenitud summa. . Reaalselt võttes pole mul seda kuskilt 1 aasta jooksul ega ka 3 aasta jooksul võtta ning uue aasta suvel lähevad kõik need viimase kriminaalaasja nõuded kohtutäiturile ning suurenevad mitte ainult topelt aga rohkemgi veel. Kõik varasemad nõuded on ka kohtutäiturite käes ning juba on võlgnevusi rohkem kui 10 000 euro eest. Käin hetkel tööl, mu palk jääb 400-500 euro vahele millest saan kätte 195 eurot. Kõik ülejäänud läheb elatise võlgnevuse katteks ning jooksva elatisraha tasumiseks. Kõik ülejäänud võlgnvused on hetkel nö "ootel" järjekorras, nagu kohtutäitur mulle ütles. Uue aasta suvest, kui ka viimase kriminaalasja nõuded lähevad kohtutäiturile on see võlgnevuse summa ebamõistlikult suur minu jaoks, kuna olen noor inimene(24 aastane) - kuskil 40 000 - 50 000 eurot. See tähendab, et uue aasta suvest, on mul pea 50 000 eurone võlgnevus ( ei imesta kui ka suurem) ning mina tööl käies oma palgaga tasun ainult elatisraha nõudeid ja muud võlgnevused on ootel. Suurema palgaga tööle saada on hetkel mul väga keeruline(ole korduvalt proovinud), ning mina ei leia mingit lahendust , et oma elu korda seada. Samuti pole mul võimalik alustada ettevõtlusega. Pole oluline, kui suur on mu palk, kätte saan ma 195 eurot, millega ma ära ei ela, varasid mul ei ole ning olen tõesti väga kokku jooksnud. Hetkel pole mul isegi võimalik asuda tööle välismaale, et teenida veidikenegi rohkem raha, kuna 3a olen seotud kriminaalhooldajaga ning Eestist lahkuda, st välismaal töötada mul pole lubatud.. Siit tulenevalt ongi mul küsimused:
1) Milliseid lahendusi mul on, kas üldse on ? Mis võiks sellise juhtumi esindamine maksma minna, kui see üldse võimalik oleks.
2) Kas on mul võimalik alustada uue aasta suvel eraisikupankroti väljakuulutamisega? Või on ehk mõni muu lahendus?Kui on millised on mul variandid ning kui pikaks see protsess võib venida?
3) Milline jurist üldse sellega tegeleda võiks/tahaks , keda soovitate, kuna ausalt öeldes, siis pole võimalust isegi minna mingi juristi konsultatsioonile, kuna mul puuduvad selleks rahalised vahendid aga võimaluse ilmnedes paluksin abi oma lähedastelt.
Hetkel viibin veel tervisega haiguslehel ning ka seda 195 eurot kuus kätte saada, et tasuda taastusravi ja ravimite eest on paras tükk, sest kohtutäiturid arestivad kõik summa haigekassast ja pean käima avaldusi tegemas, et see raha minuni laekuks.
Olen noor inimene ning minu mõistus on otsa saanud, olen teinud minevikus vigu, kuid olen õppinud ja enam kriminaalsete asjadega ei tegele, samuti olen leidnud endale korraliku kaaslase ja sooviksin korda seada oma elu, aga hetkeseisus on mul see minu jaoks pea võimatu! Leidsin Teie leheküljelt veidi infot ja otsustasin siia teema teha, loodan, et saan siit mingi vastuse ja saan siit nõu või suunda kuhu poole edasi liikuda.
Ettetänades,
Lugupidamisega,
R
Suured võlgnevused, elatisraha, miinimumpalga tõus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Suured võlgnevused, elatisraha, miinimumpalga tõus
Ega muud ei ole, kui soovitan esitada elukohajärgsesse kohtusse pankrotiavalduse koos kohustustest vabastamise avaldusega, ehk siis kas avaldust korraga.
Kui inimene esitab nii pankrotiavalduse kui ka kohustustest vabastamise avalduse, siis peab kohus pankroti väljakuulutama ka siis, kui võlgnikul ei ole vara ja on ainult kohustused.
Saadan väljavõtte Pankrotiseadusest, mis käib võlgniku pankrotiavalduse kohta:
§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri
(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.
(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
Nähtuvalt eeltoodust ei ole pankrotiavaldus ja sellele lisatavad lisad keerulised dokumendid. Seletuskirja võib küsija panna sellesama jutu, mis on küsimuse alguses. Seega ma leian, et professionnalse juristi abi vaja ei ole.
Vara kohta tulebki kirjutada, et vara ei ole, ja kohustuste kohta tuleb kirjutada välja kõik isikud, kellele ollakse võlgu, nende aadressid ja võlgnetavad summad. Võib ju juurde lisada, et nõuete suurus võib muutuda, kuna lisanduvad viivised ja intrssid.
Pankrotiavalduses palub isik kuulutada välja enda pankrot.
Samasse avaldusse võib lisada, et võlgnik palub algatada enda kohustustest vabastamise menetluse.
Saadan väljavõtte Pankrotiseaduse sellest osast, mis käsitleb kohustustest vabastamise menetluse avavalduse esitamist:
§ 170. Võlgniku avaldus
(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2) Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
Kohustustest vabastamise menetlus algab pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kestab üldjuhul 5 aastat.
Pankrot on seetõttu positiivne, et pankroti väljakuulutamisega peatuvad viiviste ja intresside arvestus ning lõppevad kõik täitemenetlused. Võlgnikuga ja tema kohustustega hakkab tegelema vaid pankrotihaldur. Inimesel on õigus saada kätte Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk + 1/3 alampalgast iga alaealise lapse kohta. Kui algab kohustustest vabatsamise menetlus, on võlgnikul õigus nimetatud summadele lisaks saada veel ka 25 % palga tulutoovast osast.
Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik töötama või tööd otsima ja see töö otsimine peab olema tõendatud (näiteks on arvel tööotsijana).
Kui kohus 5 aasta pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohustustest vabastamise siis:
§ 176. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed
(1) Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
(2) Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
Seega ei lõpe tahtlikult tekitatud kahjunõuded ja lapse elatise nõue.
Vastas Ly Müürsoo.
Kui inimene esitab nii pankrotiavalduse kui ka kohustustest vabastamise avalduse, siis peab kohus pankroti väljakuulutama ka siis, kui võlgnikul ei ole vara ja on ainult kohustused.
Saadan väljavõtte Pankrotiseadusest, mis käib võlgniku pankrotiavalduse kohta:
§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri
(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.
(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
Nähtuvalt eeltoodust ei ole pankrotiavaldus ja sellele lisatavad lisad keerulised dokumendid. Seletuskirja võib küsija panna sellesama jutu, mis on küsimuse alguses. Seega ma leian, et professionnalse juristi abi vaja ei ole.
Vara kohta tulebki kirjutada, et vara ei ole, ja kohustuste kohta tuleb kirjutada välja kõik isikud, kellele ollakse võlgu, nende aadressid ja võlgnetavad summad. Võib ju juurde lisada, et nõuete suurus võib muutuda, kuna lisanduvad viivised ja intrssid.
Pankrotiavalduses palub isik kuulutada välja enda pankrot.
Samasse avaldusse võib lisada, et võlgnik palub algatada enda kohustustest vabastamise menetluse.
Saadan väljavõtte Pankrotiseaduse sellest osast, mis käsitleb kohustustest vabastamise menetluse avavalduse esitamist:
§ 170. Võlgniku avaldus
(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2) Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
Kohustustest vabastamise menetlus algab pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kestab üldjuhul 5 aastat.
Pankrot on seetõttu positiivne, et pankroti väljakuulutamisega peatuvad viiviste ja intresside arvestus ning lõppevad kõik täitemenetlused. Võlgnikuga ja tema kohustustega hakkab tegelema vaid pankrotihaldur. Inimesel on õigus saada kätte Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk + 1/3 alampalgast iga alaealise lapse kohta. Kui algab kohustustest vabatsamise menetlus, on võlgnikul õigus nimetatud summadele lisaks saada veel ka 25 % palga tulutoovast osast.
Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik töötama või tööd otsima ja see töö otsimine peab olema tõendatud (näiteks on arvel tööotsijana).
Kui kohus 5 aasta pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohustustest vabastamise siis:
§ 176. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed
(1) Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
(2) Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
Seega ei lõpe tahtlikult tekitatud kahjunõuded ja lapse elatise nõue.
Vastas Ly Müürsoo.