Eraisiku pankrot ja töövõimetus

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 3
Liitunud: 26 Okt 2015, 15:21

Eraisiku pankrot ja töövõimetus

10 Veebr 2016, 17:32

Tere,

Pöördun Teie poole murega, millele ise ei ole suutnud korralikku lahendust leida.
Olen 23 aastane noor. Ravitüsistuste ning hiljem ka raske depressiooni ning ärevushäire tõttu on mul 70% töövõimekaotus, mistõttu saan ka igakuist pensioni ja sotsiaaltoetust. Olen varasemalt töötanud, kuid peale viimaselt töökohalt lahkumist ja võimetust tööd leida, sattusin oma psühholoogiliste probleemide tõttu olukorda, kus minu töövõimetus ka välja lõi ja ma tõesti ei ole viimasel ajal suutnud ka tööd otsida mitte.
Enne töö kaotamist ja ka aasta tagasi, peale töökaotust olin võtnud järjest laene. Kõigepealt üks kiirlaen ja lõpuks laenud, et eelmisi tagasi maksta. Selle tulemusel olen täna olukorras, kus minu igakuine sissetulek on ca 250 eurot, kuid laenukoormus on üle 7000 euro. Tänaseks ei ole ükski neist veel kohtusse jõudnud, kuid inkassos on kõik võlgnevused. On selge, et ma olen täna maksejõuetu ja see ei ole ajutine probleem.

Tundub mõistlik algatada eraisiku pankrot. Kas see oleks mõistlik?
Seoses sellega aga on mul mõned arusaamatused. Vastavalt pankrotiseaduse paragrahv 173 pean ma tegelema ka mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsima. Kas see tähendab, et senikaua, kui ma aktiivselt tööotsingutega ei tegele, senikaua ei ole mul võimalik ka paluda pankrotimenetluse algatamist? Asja muudab keerulisemaks ka see, et elan praegu maapiirkonnas, omamata isiklikku transpordivahendit ning lähima linna vahel käib buss päevas vaid ühel korral edasi-tagasi. Võimalus leida töökoht, mille tööajad klapiksid minu transpordivõimalustega, on nullilähedane. Kas antud olukorras oleks ainuke lahendus see, kui ma registreeriks end töötuks ja oleksin de jure aktiivne tööotsija? Kevadel/suvel oleks ilmselt mul võimalik taas ka de facto aktiivselt tööd otsida.

Samuti on mul küsimus pankrotimenetluse jooksul tekkivate tulude/kulude kohta. Kui mulle määrataks pankrotihaldur või ka ajutine haldur, siis pankrotihaldurid nõuavad ka tasu oma töö eest. Kuna minul puudub igasugune vara siis pankrotivaralt pole mingit tasu võimalik saada. Kuidas sellisel juhul on seatud pankrotihaldurite tasu?
Teine küsimus sel teemal on kättejäädava tulu kohta. Nagu ma aru saan, siis eeldusel, et ma töötan, jääb mulle kui võlgnikule kätte kehtiv miinimumpalk. Samuti peaks jääma ka sotsiaaltoetus. Kas pensionile pööratakse sissenõue?

Kui algab kohustustest vabastamise menetlus, siis on mul õigus lisaks veel 25 %le tulust, kui kohus asjaolusid arvestades määra ei muuda. Kas olukorras, kus mul on olulised väljaminekud ravimitele ning muudele ravikuludele on mul õigus paluda kohtul seda määra muuta?

Viimase asjana küsiks veel ka menetluse korraldusliku poole kohta. Kui kohustustest vabastamise menetlus kehtib 5 aastat, kui kaua võib tavaliselt minna pankroti välja kuulutamisega? Kas taolise menetluse raames tuleb mul ka isiklikult käia korduvalt kohtus või võetakse lihtsalt vastavalt minu avaldusele otsus vastu ja saadetakse mulle sellekohane teada?

Palju küsimusi aga mure kah sel korral suur.

Lugupidamisega,

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Eraisiku pankrot ja töövõimetus

11 Veebr 2016, 16:27

Vastan tõstatatud prbleemide kaupa:

1) Mõistlik on esitada pankrotiavaldus koos kohustustest vabastamise avaldusega (seega 2 avaldust korraga), sest kui kohustustest vabastamise avaldust koos pankrotiavaldusega ei esita, siis kuna isikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole, lõpetaks kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu ja inimene ei saavuta loodetud eesmärki. Kui aga koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustusest vabastamise avaldus, peab kohus pankroti väljakuulutama [alus: PankrS § 171 lg 1(1)]. Pankrot on positiivne eelkõige seetõttu, et pankroti väljakuulutamisega peatuvad kõikide viiviste ja intresside arvestamine, ehk siis – nõuded ei suurene enam.;

2) Küsimuses viidatud PankrS § 173 lg 1 räägib võlgniku kohustustest kohustustest vabastamise menetluse kestele (võlgnik on kohustutatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima). Pankrotiseaduses ei ole otseselt kirjutatud, et võlgnik peaks ka pankrotimenetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsima, kuid pankrotihaldur ja võib olla ka kohus ilmselt seda siiski kontrollib, et võlgnikul oleks mingisugunegi soov midagi teenida. Soovitan küsijal end Eesti Töötukassas arvele võtta tööotsijana, siis on tõendatud, et ta seda nn mõistlikult tulutoovat tegevust otsib.;

3) Kui võlgnikul ei ole vara, mille arvel ajutine pankrotihaldur ja pankrotihaldur saaks katta oma kulud ja saada tasu, siis määrab kohus Pankrotiseaduse kohaselt võlgnikule menetlusabi ja mõistab halduri tasu välja riigi vahenditest maksimaalselt 397 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks. Kui võlgnik läheb tööle ja tema saadav töötasu ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalka, siis alampalka ületav osa läheb pankrotimenetluse kulude (s.h. halduri tasu) hüvitamiseks. Kui võlgnik saab ka pensioni, siis liidetakse pension ja saadav töötasu ning võlgnik saab kätte ikka selle alampalga + 1/3 alampalgast iga alaealise lapse kohta ja seda summat ületav tasu läheb pankrotimenetluse kulude katteks ja võimalusel ka võlausaldajatele väljamakseteks. Toetusi ei saa arestida ja need rahad jäävad võlgnikule.;

4) PankrS § 173 lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnikul õigus saada lisaks arestimisele mittekuuluvatele summadele (s.o. alampalk ja võimalikud toetused) veel 25 % tulutoovast osast. Sama § kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Seega – kui võlgnik soovib suuremta määra saada, peaks ta pöörduma kohtusse taotlusega kohaldada talle suuremta määra, kuid ta peab kohtule tõendama (esitama tõendid), et seaduses sätestatud tavamäärast ei jätku tema eluliselt vajalike kulutuste katmiseks. Pärats taotluse saamist teeb kohus määruse ja kas siis leiab, et taotlus on põhjendatud ja määrab suurema määra või leiab, et taotlus on põhjendamata ja ei määra suuremat määra.;

5) Kui kohus võtab võlgniku pankrotiavalduse koos kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldusega menetlusse, võib kohus kohe pankroti väljakuulutatada. Sellisel juhul määrab kohus kohe võlausaldajate I üldkoosoleku aja ja võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama esitatud andmete õigsust. Sellisel juhul ei pruugi kohus võlgnikku rohkem kohustada kohtusse ilmuma. Küll aga peab võlgnik olema nii kohtule kui ka pankrotihaldurile vajadusel kättesaadav ja haldur võib kohustada võlgnikku ilmuma näiteks võlausaldajate üldkoosolekule vm toimikgutele.

Kui kohus kohe pankrotti välja ei kuuluta, nimetab ta alguses ajutise pankrotihalduri ja määrab istungi aja, millal pankrotiavaldus läbivaadatakse. Sellele istungile peab võlgnik minema. Edasine sõltub kohtust ja pankrotihaldurist, kas võlgnik peab veel kohtusse minema ja kas ta peab osa võtma pankrotimenetluse toimingutest. Kindlat reeglit siin ei ole.

Pankrotimenetluse kestvuse prognoose ei oska ma ka öelda, see sõltub mitmetest asjaoludest (kui näiteks on vaidlused nõuete tunnustamise üle, siis ei ole teada, millal need lõppevad ja millal haldur saaks pankrotimenetluse lõpetada). Soovitan võlgnikul ise halduriga kontakti hoida ja tunda huvi pankrotimenetluse käigu üle!


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta