Võlgadest vabastamise menetluse ajal hagide esitamine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Võlgadest vabastamise menetluse ajal hagide esitamine

25 Sept 2016, 21:54

Tere,

Kirjutasin teile ka tegelikult ühes eelnevas teemas, kus palusin abi, kuna teatud ettevõte esitas kohtule maksekäsu nõude, ajal mil mul on lõpetatud pankrotimenetlus raugemise tõttu ja alustatud võlgadest vabastamise menetlus. Kirjutasite mulle ka tol korral, et kellelgi pole õigus nõudeid praegusel juhul esitada ja nii ma ka vastuväite kohtule esitasin. Ometi pöörduti edasi kohtusse ja minu vastu on siiski sel teemal hagi esitatud, kus on sees summad mis võlgu olen ja nende poolne nõue, et tasuksin ka kohtukulud ja juristikulud. Esitasin muidugi taaskord vastuhagi sellele. Kuid ei mõista endiselt, kas olen oma õigustest valesti aru saanud... või peaksin pöörduma hoopis ise kohtu poole, kuna see olukord pole reaalne?

Jään lootma teie kiirele reageerimisele,
Parimate soovidega,
M

Re: Võlgadest vabastamise menetluse ajal hagide esitamine

26 Sept 2016, 17:38

Kohustustest vabastamise menetlus on Pankrotiseaduses 11. peatükk.

Selles peatükis ei ole otseselt kirjutatud kohtumenetlusest kohustustest vabastamise menetluse kestel.

Samas Pankrotiseaduse § 174 kohaselt:

§ 174. Sissenõude keeld

(1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

(2) Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632

Seega eristab seadus kahte sorti võlausaldajate nõudeid:

1) Nõuded, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist – need võlausaldajad ei saa pöörata üldse oma nõuet võlgniku vara vastu;

2) Nõuded, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist – need võlausaldajad ei saa pöörata sissenõuet võlgniku sellele osale varast, mis kuulub usaldusisikule üleandmiseks ja millest tehakse 1 kord aastas väljamakseid pankrotimenetluses nõuded esitanud võlausaldajatele.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

Selliseks lähedaseks suhteks on vastaja arvates Pankroriseaduse § 74, mille kohaselt ei saa võlausaldajad kohustustest vabastamise menetluse ajal oma nõuet maksma panna.

Kui keegi on esitanud kohtusse hagi ja maksnud ka riigilõivu, siis puudub kohtul õigus jätta hagi menetlusse võtmata.

Kohus võib jätta hagi läbivaatamata.

Küsija kirjutab, et on esitanud vastuhagi, mis on mulle arusaamatu.

Soovitan küsijal teha kohtule siiski taotlus jätta hagi läbivaatamata (viidates ülaltoodud paragrahvidele), kuna kohus on algatanud tema kohustustest vabastamise menetluse ja hagiga ei saavuta võlausaldaja oma eesmärki. Taotlusele tuleb lisada määrus, millega kohus algatas küsija kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus peab taotluse lahendama määrusega.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta