Tagasimaksed

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Tagasimaksed

30 Nov 2016, 18:32

Tere,

Mina sooviksin pisut infot. Pankrotimenetlus on lõppenud ja algatatud võlgadest vabastamise menetlus, kus usaldusisikuks olen mina ise. Kõik usaldusisiku kohustused on tavapärased, 25% võlgnikule jne. Olen aga olnud lapsehoolduspuhkusel ja saanud vanemahüvitist (tean, et sellest pole ma kohustatud midagi ära andma)ja peretoetust ning sellega seoses on minu aruanne kohtule järgmise aasta algul sel korral null. Küll aga soovin asuda uuesti ka lapse kõrvalt tööle. Ja saaksin sel juhul edasi nii vanemahüvitist veel paar kuud ja ka töötasu, pluss peretoetus muidugi.Siit ka küsimus, mul on kolm last, kuidas peaksin ma usaldusisikule (ehk siis iseendale, kasvõi teisele kontole esialgu) edaspidi töötades raha kandma? Kas kehtib siinkohal siiski seadus kus elatusmiinimum jääb siiski palgast minu kätte, pluss siis ülelpeetavate miinimumid isegi kui saan samal ajal vanemahüvitist? Ja võin siiski soovi korral maksta midagi usaldusisikule? Või vanemahüvitise tõttu palga puhul see miinimum ei kehti?

Lugupidamisega,
S

Re: Tagasimaksed

07 Dets 2016, 15:46

Edastan küsijale väljavõtted vajalikest seadustest:

Täitemenetluse seadustik § 131 lg 1 kohaselt on sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet

1) riiklikud peretoetused;

2) puudega inimese sotsiaaltoetus;

3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;

4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;

5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;

6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis

61) töövõimetoetus;

7)seadusel põhinev elatis;

8) vanemahüvitis;

9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;

10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;

11) vanglast vabanemise toetus.


Täitemenetluse seadustiku § 132 kohaselt sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata

(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.


Pankrotiseaduse § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Pankrotiseaduse § 173 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (see on siis see loetelu, mis on toodud ülal Täitemenetluse seadustiku §-s 131 lg 1).

Seega kokkuvõtvalt võib võlgnik, kelle suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, jätta endale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga (ehk miinimumpalga, mis 2016.a. on 430 €) + 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta + Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 loetletud toetused.

Usaldusisikule (ehk siis antud juhul küsijale endale, kuid mõnele teisele kontole, ehk siis mitte sellele kontole, mida küsija igapäevaselt kasutab) tuleb üle anda saadava töötasu see osa, mida ei saa arestida (ehk siis arestida ei saa miinimumpalk + 1/3 miinimumpalgasi iga ülalpeetava koht). Seaduseandja nimetab sda osa tulutoovaks osaks.

Tulutoovast osast saab võlgnik endale kanda 25 % ja 75 % jääb võlausaldajatele.

Võlausaldajatele tuleb väljamakseid teha 1 x aastas.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta