Eraisiku pankroti eeltöö

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 1
Liitunud: 26 Jaan 2017, 19:15

Eraisiku pankroti eeltöö

26 Jaan 2017, 19:39

Tere!

Järgnevas pöördumises räägin teise kodaniku eest ja tahan uurida kuidas peaksime alustama antud protsessi. Olukord on järgnev: võlgnikul on sissenõudjaid peaaegu kümme(hetkel täpset arvu ei oska õelda) ja konto on kohtutäituri poolt arestitud juba umbes 8 aastat. Isik on töötanud aastaid samas kohas ning kuna teenib natukene üle elatusmiinimumi siis palgast peetakse kinni 15-20 eurot. Isik ei oma mingisugust vara ja pikemas perspektiivis ei paista tulevat mingeid muudatusi elukorralduses.

Tekkinud küsimused:

1. Kas see 15-20 eurone makse võib saada takistuseks pankroti taotlemisel?
2. Mis peaks olema edasine asjade käik?
3. Kas pankrotiga kaasneb midagi eluliselt raskendavat (ettevõtluse piirangutest olen teadlik), siinkohal mõtlen majanduslikult- ala palju on umbkaudsed kohtukulud? (tasumise nõuded?)
4. Kaua antud protsess eeldatavasti kestab?
5. Millega peaks ennast kindlalt kurssi viima?

Lugupidamisega,

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Eraisiku pankroti eeltöö

30 Jaan 2017, 14:44

Saan aru selliselt, küsija tunneb muret oma tuttava pärast, kelle saadav töötasu on iga kuu ca 20 eurot suurem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk ja kas sellisel juhul on ikka õigus esitada pankrotiavaldust.

Kuna võlausaldajaid on ca 10, siis sellest 20 eurost ilmselgelt ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks ja igal juhul on mõistlik esitada kohtusse pankrotiavaldus.

Võlgniku pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduse § 13:

§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri

(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

Seega lihtustatult öeldes:

Kohtule tuleb esitada pankrotiavaldus ja lisadena tuleb kaasa panna seltuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja vara-võlgade nimekiri, mis tähendab seda, et kirja tuleb panna oma vara koosseis ja oma võlgade koosseis, ehk siis kes on võlausaldaja, võlausaldaja elu- või asukoht ja võlgnetav summa.

Soovitan küsija tuttvala koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustustest vabastamise avaldus.

§ 170. Võlgniku avaldus

(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
[RT I 2009, <https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632> 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

See on eelkõige mõistlik sellisel juhul, kui võlgnikul vara puudub ja seetõttu kohtu poolt määratav ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotti väljakuulutada ei ole võimlaik, sest puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Kui inimene esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti väljakuulutama ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse.

Vara puudumisel kestab pankrotimenetlus ca 6 kuud, kuid see sõltub pankrotihaldurist ja kohtunikust, kui kiiresti pankrotihaldur viib läbi pankrotimenetluse kohustuslikud toimingud ja kui kiiresti kohus halduri taotlused läbivaatab.

Pärast pankrotimenetluse lõppemist algab kohustustest vabastamise menetlus, mis üldjuhul kestab 5 aastat.

Pankrotiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot, pankrotimenetluse kulude katmisel annab riik väikseses ulatuses (397 € + vajadusel käibemaks) menetlusabi ja ülejäänud kulud kaetakse võlgniku töötasu sellest osast, mis ületab Vabariigi Valituse kehtestatud alampalka. Pankroti väljakuulutamise järel ja kuni võlausaldajate I üldkoosolekuni ei tohi võlgnik Eestist lahkuda. Ja seda juba küisja teab, et pärast pankroti väljakuulutamist ei tohi võlgnik ilma kohtu loata olla juriidilise isiku juhtorganites (juhatuses).


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta