Võlgade kustutamine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Võlgade kustutamine

06 Mär 2017, 20:35

Tere päevast Kirjutan teile, kuna mul on tekkinud momendil elus situatsioon, kus ma olen juba mitmeid kuid pidanud olema tervise tõttu eemal aktiivsest elust. Nimelt on mul probleem psüühilise tervisega, mistõttu olen sunnitud olnud enne möödunud suve võtma pikemaks ajaks haiguslehe. Märkamatult kiiresti on aeg lennanud ja varsti on juba möödas aasta, kui pole tööl käinud, mistõttu on mitmeid kordi tekkinud vajadus ära elamiseks võtta võlga, küll ühest, küll teisest kohast. Nüüdseks on olukord selline, et on tekkinud tõsised tagasimakse raskused, kuna töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus ei kata igakuiseid kulusid. Õnneks on mind saanud aidata ka mu ema. Minu tervislik olukord on aga kindlasti selline, mis võimaldab mul tööellu naasta. Seetõttu püüan nüüd taas otsapeale saada, nagu öeldakse. Aeg aga läheb ja võlad tahavad tagasi maksmist. Kuna olen kuulnud, et on olemas selline seadusest tulenev võimalus, et vaimse tervise probleemidega inimestel on võimal ik oma võlgasid kustutada, siis soovikski teada, kas mina saaksin kasutada ka sama võimalust, võimaldamaks omale jõukohast elu, lähtuvalt oma tervisest? Tänan teid juba tuhandest ette adekvaatse vastuse eest.

Re: Võlgade kustutamine

06 Mär 2017, 20:36

Mingit erisust tervisega kimpus olevale isikule seadus ette ei näe. Küll aga saab iga võlgadega kimpus olev isik pöörduda kohtusse ja paluda väljakuulutada oma pankrot ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Võlgniku pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduse § 13:

§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri

(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632 RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

Seega lihtustatult öeldes:

Kohtule tuleb esitada pankrotiavaldus ja lisadena tuleb kaasa panna seltuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja vara-võlgade nimekiri, mis tähendab seda, et kirja tuleb panna oma vara koosseis ja oma võlgade koosseis, ehk siis kes on võlausaldaja, võlausaldaja elu- või asukoht ja võlgnetav summa.

Soovitan küsijal koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustustest vabastamise avaldus.

§ 170. Võlgniku avaldus

(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632 RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]

See on eelkõige mõistlik sellisel juhul, kui võlgnikul vara puudub ja seetõttu kohtu poolt määratav ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotti väljakuulutada ei ole võimlaik, sest puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Kui inimene esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti väljakuulutama ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse.

Vara puudumisel kestab pankrotimenetlus ca 6 kuud, kuid see sõltub pankrotihaldurist ja kohtunikust, kui kiiresti pankrotihaldur viib läbi pankrotimenetluse kohustuslikud toimingud ja kui kiiresti kohus halduri taotlused läbivaatab.

Pärast pankrotimenetluse lõppemist algab kohustustest vabastamise menetlus, mis üldjuhul kestab 5 aastat.

Pankrotiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot, pankrotimenetluse kulude katmisel annab riik väikseses ulatuses (397 € + vajadusel käibemaks) menetlusabi ja ülejäänud kulud kaetakse võlgniku töötasu sellest osast, mis ületab Vabariigi Valituse kehtestatud alampalka. Pankroti väljakuulutamise järel ja kuni võlausaldajate I üldkoosolekuni ei tohi võlgnik Eestist lahkuda. Ja pärast pankroti väljakuulutamist ei tohi võlgnik ilma kohtu loata olla juriidilise isiku juhtorganites (juhatuses).


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta