Kohustustest vabastamise menetlus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kohustustest vabastamise menetlus

27 Mär 2017, 18:53

Tere.

Mind huvitab kas kohustustest vabastamise menetluse ajal loetakse sissetulekuks ka vajaduspõhist õppetoetust ja tulemusstipendiumi? Mõlemat maksab rahandusministeerium.

Olen üliõpilane ja käin ka 0.5 kohaga kooli kõrvalt tööl. Sissetulek sealt on u 500 eurot (neto). Lisaks saan siis eelpool nimetatud toetusi (220 + 100 eurot). Neid toetuseid saan juuni kuuni, siis lõpetan kooli.

Lisaks on mul 2 alaealist last ja olen arvestanud, et kätte võin jätta endale u 640.- eurot. Aga tekkiski küsimus, et kas neid toetusi üldse peaks sissetulekuna arvestama?

Re: Kohustustest vabastamise menetlus

04 Apr 2017, 20:59

Arestimisele mittekuuluvad summad tulevad Täitemenetluse seadustikust ja seal on:

§ 131. Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet

(1) Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) puudega inimese sotsiaaltoetus;
3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;
5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
61) töövõimetoetus;
7) seadusel põhinev elatis;
8) vanemahüvitis;
9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.

Samas seesama TMS § 131 lg 1 p 3 ütleb: sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.

Sotsiaalhoolekandeseaduses: § 133. Toimetulekutoetuse arvestamise alused

(1) Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

(2) Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstud madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
4) riigi tagatisel antud õppelaenu;
5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;
6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
7) perehüvitiste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
[RT I, 08.07.2016, 1 <https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016001> - jõust. 01.01.2017]
8) käesoleva seaduse alusel makstud vajaduspõhist peretoetust.

Seega tulemusstipendium arvestatakse sissetuleku sisse ja vajaduspõhine õppetoetus mitte.

Kuna küsijal on 2 alaealist last, saab ta endale jätta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga, mis alates 01.01.2017 on 470 € + 2x 1/3 alampalgast, ehk siis 470 + 2x156,67 = 470 + 313,34 = 783,34 eurot.

Kui küsija töötasu ja tulemusstipendium kokku on suurem kui 783,34 eurot, siis on küsijal õigus endale jätta ka 25 % sellest summast ületavast osast, ehk nagu Pankrotiseadus ütleb – 25 % tulutoovast osast.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta