Rahaline nõue

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Rahaline nõue

25 Jaan 2016, 13:20

Tere!

Sooviksin saada teilt vastust või soovitust, kuidas olukord lahendada.

Olukord siis selline, et isik A ja isik B käisid reisil. Isik A maksis kõik kulud ise, kuigi isik B pakkus, et võib omapoolsed kulutused ise teha (nt hotellide broneerimine, lennupileti ostmine jne). Isik A võttis siiski kõik kohustused enda kanda ning sellest tulenevalt valis ise ka enda soovide järgi hotellid jne. Isik B ei eeldanud, et läheb teise inimese kulul reisile, küsides peale tehingu toimumist mitmeid kordi palju ta kulusid hüvitada võiks, kuid isik A ei teinud sellest välja. Jäi mulje, et isik A ei soovigi mingit hüvitamist. Vahetult pärast reisi isik B kandis isik A arveldukontole teatud summa, sest tundis, et võiks siiski toetada rahaliselt, kuigi isik A seda alguses ei soovinud (raha kandis lähtudes sisetundest, palju miski maksta võiks, sest kuludokumente keegi esitanud ei olnud/ega ole siiani).

Läheb aega mööda ja isikud ei suhtle enam omavahel( raha üle kandmine toimus enne seda, kui isikud veel nii öelda tülis polnud). Küll aga tahaks isik A nüüd üle aasta hiljem, et ülejäänud raha, mis reisi eest väidetavalt tasumata jäi ära makstaks, kuigi peale reisi koheselt ei avaldanud ta mitme kuu jooksul soovi, et isik B kulusid hüvitaks. Aasta hiljem isik A väidab, et tema on nüüd sunnitud asja ametlikuks ajama ja siis ta nõuaks sinna juurde ka iga viivitatud päeva eest viiviseid jne. Ning et isik A arvates on see kokkuleppe tunnistamine, et isik B tegi omast vabast tahtest rahalise ülekande isik A arvelduskontole. Reaalselt ei ole kokkulepet olnud, ei suuliselt ega kirjalikult. Isik A esitas omapoolse kirjaliku nõude ilma kuludokumentideta isik B e-posti aadressile alles nüüd (ehk siis üle aasta hiljem kui reis toimus) ning andis aega 10 päeva kulutuste hüvitamiseks või muidu läheb asi kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetlusse.
Kuidas teie seda olukorda näete?
See ei ole ju laen, sest reaalselt isik A pole isik B-le raha andnud, isik B ei ole ka alusetult rikastunud.
Siin peaks kehtima ka VÕS §1023 lõige 3 - Kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.

Kas isik B peab koheselt hüvitama selle nõude või on tal siiski õiguseid sellele vastu vaielda?

Lugupidamisega,

Re: Rahaline nõue

26 Jaan 2016, 15:02

Antud juhul on tegemist teise isiku kasuks tehtud kulutustega. Reisile minnes oleksite pidanud selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppima reisikulude kandmises. Isik A kavatseb ilmselt esitada B vastu nõude VÕS § 1041 alusel. Viidatud sättest tulenevalt võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Isikul A puudus kohustus B reisikulude kandmiseks. Kuid kui isik A seda tegi, siis isik B ei vaielnud sellele vastu ning seda saab lugeda nõustumuseks. Isik A asus kantud kulutusi nõudma aasta hiljem. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega ei ole nõue aegunud, kuid viiviste nõudmine on alusetu. Teil tuleks vaidlustada esitatud arve ja nõuda A poolt kantud kulutuste tõendamist.
Maksekäsu kiirmenetluse korras asja lahendamisel on isikul B võimalus esitada vastuväide ja selgitada tegelikke asjaolusid. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajast edastatakse B-le makseettepanek ja koos sellega blankett vastuväite esitamiseks. Lihtsaim viis asja lahendamiseks on siiski kohtuväline kokkulepe, kuid isik A peab kindlasti kantud kulutusi tõendama. A ja B ei ole kokku leppinud viiviste suuruses ja seega juhul, kui B tõesti viivitab A poolt kantud kulutuste hüvitamisega, siis arvestatakse viivised vastavalt VÕS §-le 113 lg 1. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega ei ole B viivituses kulutuste hüvitamisega A-le.


Vastas Vambola Olli.

Re: Rahaline nõue

26 Jaan 2016, 16:50

Tere!

Aga isik B soovis osa kulutusi ise teha, isik A aga vaidles sellele vastu. Lõppkokkuvõttes isik A broneeris majutuse ja sõiduki vastavalt oma soovidele ja eelistustele. Isik A ei olnud kohustatud tegema isik B eest kulutusi, see oli isik A vaba valik. Isik B tegi vahetult peale reisi toimumist ülekande lennupiletite eest ning lisaks lihtsalt muude kulude eest teadmata palju tegelikult kulud olid. Isik A tol hetkel ei esitanud ühtegi nõuet ega soovi, et reisi eest tehtud kulutused tuleks talle hüvitada (ei enne reisi, ega vahetult pärast reisi). Kui isik A oleks avaldanud soovi, et kulud hüvitatakse, kas sel juhul ei oleks pidanud kokku leppima ka tähtaegades? Kas see on ikka alusetu rikastumine?
Isik A esitab Isik B-le aasta aega hiljem kirjaliku nõude e-postile, aga reaalselt ei ole esitatud ühtegi arvet ega muud kuludokumenti.

Lugupidamisega

Re: Rahaline nõue

28 Jaan 2016, 16:57

Teie uus küsimus näitab, et Te ei ole tähelepanelikult lugenud eelnevat vastust. Selles on rõhutatud, et oluline on nõuda A poolt kantud kulutuste kohta tõendid. Asjaolu, et A kandis vabatahtlikult B kulutused ei oma tähtsust. Selle tulemusena jäid B-l kulutused kandmata st B-l oli võimalus reisikulutusi vältida. Kui nüüd A soovib ikkagi nõuet esitada, siis ei ole võimalik teda selles takistada. Kohtu tegevus tsiviilasjade lahendamisel seisnebki selles, et mõlemad vaidlevad pooled saavad esitada oma tõendid ja argumendid ning kohus otsustab erapooletuna, kelle tõendid ja väited annavad aluse, kas jätta hagi rahuldamata või hagi rahuldada.
Teie poolt kirjeldatud olukorda võiks tõlgendada ka kinkena aga pigem on tegemist VÕS §-s 1041 kirjeldatud asjaoludega. Rikastumiseks loetakse ka seda, kui üks isik tarbib teise kulul teatud hüvesid, kuid ei maksa selle eest st tekib võimalus säästa. Reisil olnud B-l oli mitmeid käitumisvariante. B võis üldse jätta reisile minemata, kui kulutused kannab A. Reisil olnud B-l oli võimalus vastu vaielda A valikutele reisil, kuid nõustus kogumis sellega, millised valikud A tegi. Asjaolu, et A asus kulutusi nõudma palju hiljem peale reisi, ei oma siinjuures tähtsust. B-l on võimalus vaielda kõigile A nõuetele vastu ja keelduda tasumisest, kuid riskib seejuures täiendavate kuludega (menetluskulud kohtus jne).


Vastas Vambola Olli.

Vasta