servituudi seadmisest

Tere,

Paluksin Teie abi seoses servituudi sedamisega.
Ostsin hiljuti omale maale kinnistu, pisut eemale suurtest teedest. Kinnistule pääsemiseks on u. 50 m vaja sõita metsavahelist teed, mis kuulub naaberkinnistule. Probleeme sellega polevat kunagi olnud. Nüüd aga vahetus ka naaberkinnistu omanik ning minu palvele seada servituut, et saaksin ka edaspidi kasutada aastakümneid kasutatud teed, ta keeldus. OLevat talle mittevajalik ning tülikas protseduur.
Tean, et mingi seadus on, mis kaitseb mind (kui ei ole omandis oleva kinnistuni avaliku kasutusega teed), aga mis või kus seda leida ning kuidas edasi toimetada, et äsjaostetud maakodu saaksime ikka maakoduna kasutada???

Lugupidamisega,

Juurdepääsu avalikule teele sätestab asjaõigusseaduse §156.Kui see on ainus mõistlik tee, siis peab seda lubama ja ka ilma servituuti seadamata. Notari juures tehtud servituudileing kantaks kinnistusraamatusse ja annaks selle lisagarantii, et uus omanik kunagi tulevikus ei hakkaks taas juurdepääsuõigust vaidlustama. Samas võib maaomanik nõuda mõistlikku tasu tema maa kasutamise eest juurdepääsuteena.


Vastas Priidu Pärna.

Lp P. Pärna,

Aitäh vastuse eest!

Aga kui ma ikkagi tahaksin asja suulistest kokkulepetest/lubadustest teha dokumendipõhiseks, st. saan hetkel aru, et minu ainuke võimalus on lahenduse nõudmine kohtu kaudu. Kuidas see protseduur käib? Kas on võimalik esitada avaldus elektrooniliselt? Kui jah, siis kuhu? Kui kulukaks võiks see rahaliselt kujuneda?

Palun natuke 'puust ja punaselt' näpunäiteid.

Ette tänades,

Kohtusse pöördumise protseduurid on ühesugused kõikides kohtuasjades. Selle kohta võiks vaadata Jurist aitab portaalis infot kohtusse pöördumise võimaluste kohta ja seal on ka vastavad vormid. Kohtusse ei saa siiski pöörduda nn vabas vormis, vaid avaldus peab olema põhjendatud ja oma nõue selgelt esitatud. Et kõik saaks korrektne, on soovitav kasutada juristi abi hagi koostamisel.Taotluse saab esitada ka digiallkirjastatult. Riigilõiv on 50 eurot.


Vastas Priidu Pärna.