Mida teha edasi?

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Mida teha edasi?

01 Mär 2016, 11:51

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... endiTekst=
Ametlikud teadaanded: teadaanne 910516
Antud viidetel on on ühe pankrotimenetluse kaks kohtumäärust ja teadanne. Kas on siin veel võimalik võlausaldajatele positiivset lahendit saavutada?

Erimeelsused kohtumäärustes esitatu suhtes:

Pankrotiseaduse § 55.  Halduri põhikohustused ja õigused, kohustab pankrotihaldurit kaitsma võlausaldajate ja võlgniku huve. Antud juhul huvid ühtuvad — võlgniks saab kustutada võlad kui ta saab tagasi oma vara. Huvide konflikti puudumine peaks kergendama pankrotihalduri tööd. Huvide kaitsmine eeldab aktiivset koostööd kaitstavatega, mida, kahjuks, polnud märgata. Teades, et mitmel võlausaldajal puudus ligipääs internetile, ei leidnud ta, vaatamata võlausaldajate vähesusele muud teavitamise võimalust kui läbi ametlike teadaannete portaali. Kuna esimesel koosolekul puudus võimalus pankrotitoimkonna moodustamiseks ei pidanud ta vajalikuks teavitada, et alternatiivina on see funktsioon võimalik delegeerida üldkoosolekule. Pankrotihaldur on pidevalt toonitanud, et vara tagasi saamiseks puuduvad võimalused ja osaühingu juhtkond on majandussituatsiooni ohver, kes ei suutnud majandussituatsiooniga kohaneda. Millegi pärast ei peetud vajalikuks juhtkonna asendamist, ega tegevuse õigeaegset lõpetamist.

Pankrotihalduri poolt kajastamata jäänud aspektid:
1. Aastatel 2006-2008 hakkas laenuturg oluliselt vähenema.
1.1 Milliseid meetmeid rakendati võla-koormuse vähendamiseks (laenulepingute lõpetamine, intressi alandamine)?
1.2 Kas ja millisele summale sõlmiti või lõpetati laenulepinguid ajavahemikus 2006 - 2012 a?
2. 2011. aasta viimases kvartalis on ettevõtte juhtkond suutnud tegevuskulusid minimiseerida ning kahjumi suurenemise peatada.
2011. kanti ka maha lootusetuid nõudeid, mis suurendasid kahjumit veelgi.
2.1 Kuidas seletada sellist asturääkivust?
3. 2011. kanti ka maha lootusetuid nõudeid. Täheldatud on käibe olulist langust.
3.1 Kui suur oli 2011 a mahakantud summa?
3.2 Kuidas said tekkida lootusetud nõuded kui raha laenati pantide vastu, millel oli kindel turuväärtus?

4. 2013-l aastal on võlgnik sõlminud laenuandjatega kokkuleppeid pealkirja alla“ Ühiste kavatsuste ja poolte vahel sõlmitud laenulepingute nr. ..... lõpetamise kokkulepe“. Nimetatud kokkuleppes on võlgnik teavitanud laenuandjaid enda pankrotiohtu sattumisest ja et on teadlik oma püsivast maksujõuetusest.
4.1 Miks on märgitud 2013. aasta kui esimene, selline ettepanek, tehti 21.05.2012, ning vähemalt üks lepingutest allkirjastati 17.06.2012 ?
4.2 Kellega ja millal sõlmiti veel sellised kokkulepped?
4.3 Miks juhatuse liikmed ei esitanud nõutavat pankrotiavaldust kui nad teadsid oma püsivast maksujõuetusest?
„Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lõike 3 annab teise alternatiivi, mille kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seadus sätestab seega küll definitsioonid, kuid paraku ei anna (ega saagi anda) detailseid juhiseid äriühingu tegeliku majandusseisundi püsiva maksejõuetuse definitsioonile vastavuse kontrollimiseks.
Riigikohus selgitas kõnealuses lahendis ka, et PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, ehk püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda samaaegselt ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb kasvõi üks eelnimetatud eeldustest. (Marko Pikani „ Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus pankrotiavalduse õigeaegse esitamata järmise korral“. http://apilv.ee/2013/03/marko-pikani-ar ... -korral-2/)

5 Võlgniku juhatuse 07.04.2014 a otsusega kanti maha üüripinnal tehtud parendused, arvutid ja tarkvara, mis oli arvel põhivarana.
Bilansiline jääkväärtus ei näita vara faktilist kõlblikust. Puuduvad tõendid vara jääkväärtuse kohta,
5.1 Millised olid üürilepingu tingimused, millised olid poolte õigused ja kohustused s.h. parendus­teks?
6. Arvestades seaduses sätestatud juhtorganite hoolsuskohustuse ja kahjustamise keelu nõudeid, on võlgu oleva ettevõtte vara vähendamine nii ettevõte kui ka võlausaldajate huvide kahjustamine
6.1 Miks pole seda kajastatud pankrotihalduri aruandes?

7. Arvuti ja väline kõvaketas kanti maha enne likvideerimise otsust.
7.1 Miks oli vaja maha kanda OÜ tegevust kajastavad andmekandjad enne likvideerimis- ja pankrotimenetluse algust?

8. Likvideerija 29.07.2014.a. otsusega on ümber hinnatud vara (tagastamata laenude tagatiseks olev vara) jääk bilansilisest maksumusest 9 869,72 eurolt eeldatava realiseerimismaksumuseni 1 973,94 eurot ( allahindlus 80 %). Lisaks on ümber hinnatud debitoorsed võlgnevused, ehk nõuded laenuklientide vastu summas 52 891,99 eurot on kõik kantud kuludesse, kuna need on suures osas aegunud ja on ühe kliendi kohta väga väikesed.
8.1 Kas varade ümberhindamine ja maha kandmine enne pankroti välja kuulutamist, ei ole võlausaldajate huve kahjustav tegevus?
8.2 Kui debitoorne võlgnevus on nõue ostja vastu, siis kuidas saab seda esitada nõudena laenuklientide vastu?

9. Lisahüpoteegid korteriomandile seatakse ajal kui OÜ juhatus on juba teadlik ettevõtte maksujõuetusest.
9.1 Milleks kasutati neid summasid?
9.2 Miks teostati ülejäänud võlausaldajate huve kahjustav tehing, mis suurendas võlgniku võla-koormust?

10. Võlgniku vara pandi enampakkumisega müüki enne pankroti välja kuulutamist ja võlgniku juhatus oli teadlik maksujõuetusest. Kuulutuses polnud märget koormatistest.
10.1 Mitu osavõtjat osales enampakkumisel?


11. Omand müüdi OÜ Antera Kaubandus omanikule, kes on võlgniku lähikondlane, kuna mõlemaid osaühinguid seovad ühised majanduslikud huvid (hüpoteek ja pandimaja ruumide rent). Müügis olev vara oli koormatud järgnevate hüpoteekidega: Swedbank AS - 21 985,61€, V.-M. Lilleste - 10 000€, OÜ Antera kaubandus — 40 000€. Müügi hind kattis ainult võlgnevuse Swedbank AS-le, ometi kustutati müügipäeval ka ülejäänud 2 hüpeteeki.
11.1 Millistest vahenditest kustutati need hüpoteegid?

Punktides 5 – 11 on märgitud võlgniku vara vähendamise juhud,mis on tehtud nii juhatuse kui likvideerija otsusega. Tegemist on teadliku vara vähendamisega, mis on teostatud püsiva masujõuetuse perioodil ja on sellega vastuolus seadusega.
„Teadlikkuse hindamine ei pruugi aga olla nii selgepiiriline, kui esmapilgul tunduda võib. Riigikohus on isiku teadlikkuse tuvastamisel kohaldamas pigem laiendavat tõlgendust. Juba 2008. aasta lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 on kohus märkinud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Kohus on lisanud, et konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Kohus on märkinud, et üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise.
Teisisõnu ei pea võimalikus ebasoodsas majanduslikus olukorras olev isik tehingut tehes mitte üksnes hindama tehingu võimalikku mõju tehingu tegemise ajal olemasolevate võlausaldajate huvidele, vaid ka prognoosima, milline on tema tulevaste võlausaldajate ring ning millised võivad olla tehingu mõjud ka neile.“ (Liina -Maarja Uuemõis „Kuidas määratleda isiku teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisest. http://triniti.ee/kuidas-maaratleda-isi ... stamisest/)

12. Pandimaja tegevus on järjepidev protsess, mil' toimub laenude andmine pantide vastu, pantide tagastamine laenu tagastamisel või pandi müük kui see jääb välja ostmata.
12.1 Mis sai välja ostmata pantidest? Kes pidi pandi tagastama laenu saajale?
12.2 Kui kogu raha oli välja laenatud siis, miks oli kaubajääk ainult 155 eset, maksumusega 1973,94 eurot?
12.3 Kuhu kadus ülejäänud vara (väljaostmata pant muutus ettevõtte varaks)?

13. Haldur on seisukohal, et tegevuse taaskäivitamine eeldaks sobivate ruumide üürimist ning oluliste investeeringute tegemist arvutitehnikasse ning IT-lahendustesse.
Millest tuleneb selline järeldus kui:
sobivad ruumid koos vajalike parendustega läksid üle OÜ Laenugrupp Lääne haldusesse;
ka arvutustehnika või vähemalt IT lahendused läksid samuti sinna?

14. FCR Media, kataloog 1182, andmetel tegutseb Vabariigis 133 pandimaja, nendest 6 Pärnumaal. Nende hulgas on ka OÜ Lenugrupp Lääne, koos temale kuuluvate pandimajadega Pärnus ja Haapsalus.
14.1 Millest tuleneb väide, et „tegevusvaldkond on kaotanud oma aktuaalsuse“?

Juba 04.10.2006 a. kirjutas Külliki Puusild, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik, artikli „Võlausaldajal siiski kaitse olemas“
(http://www.incure.ee/index.php?mod=news&news_id=17)
Kahjuks pole ei pankrotihalduur ega kohus pidanud vajalikuks neid võimalusi kasutada,nagu pole ka järgitud eelnevaid Riigikohtu lahendeid.
Olen pöördunud abi saamiseks kohtuniku, prokuratuuri ja Justitsministeeriumi poole, aga tulemusteta. Kuidas ja kust seda „võlausaldajate kaitset“ leida?

Lugupidamisega,
A. Kanter

P.S.
Kui antud juhul on võlausaldajatele mingi võimalus positiivse lahenduse võimalikus, oleks väga tänulik soovituse eest. Kuna enamuses on tegemist pensionäridega, kellelt on võetud, nagu öeldakse , kirsturaha, oleksin tänulik kui leiduks mõni jurist, kes kaitseks minu (ja teiste) huve tingimusel, et tasu järgneb positiivse tulemuse saavutamisel. Isiklikult olen nõus sõlmima vastava lepingu („No Cure, No Pay“) ja kaldun arvama, et ka teised oleks sellega nõus.

Re: Mida teha edasi?

07 Mär 2016, 12:13

Nähtuvalt küsimusest on küsija juba sama probleemiga pöördunud nii Justiitsministeeriumi kui ka Prokuratuuri poole, kuid küsija ei ole saanud sealt talle ootuspäraseid lahendeid. Lisaks sellele on tegemist jõustunud kohtulahendiga, seega ei saa ka mina kommenteerida jõustunud kohtulahendit.

Kui küsija ei olnud rahul pankrotihalduri tööga, oleks ta pidanud õigeaegselt pöörduma kohtu poole ja kohut informeerima halduri väidetavalt tegemata jäänud töödest.



Selgitan vaid mõnda küsimuses tõstatatud probleemi:

1) Võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumine elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu tuleneb otseselt Pankrotiseadusest.

PankrS § 79 lg 4 kohaselt avaldab haldur võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega.

Kuna küsija viitab sellele, et osadel võlausaldajatel ei olnud internetti, siis seega ei saanud haldur võlausaldajatele saata teateid võlausaldajate üldkoosolekute toimumise kohta ka e-posti teel ja seega ilmselgelt pidi haldur avaldama võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumise teated Ametlikes Teadaannetes, sest muul viisil võlausaldajatele koosoleku toimumisest teadaandmine oleks saanud olla võimalik vaid paberkandjal posti teel teateid saates, kuid see oleks ilmselt olnud pankrotipesale liigselt koormav ja kulukas.

2) Küsija heidab haldurile ette, et kuna toimkonda ei moodustatud, siis haldur ei informeerinud võlausaldajaid, et alternatiivina saab selle funktsiooni delegeerida võlausaldajate üldkoosolekule.

Selline asjaolu tuleneb samuti otseselt seadusest. PankrS § 74 lg 7 kohselt võib võlausaldajate üldkoosoleku otsusel jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek.

3) Kõik järgnev, mis on küsimuses väljatoodud, on ilmselt juba kohus oma jõustunud lahendis käsitlenud. PankrS § 69 lg 1 kohaselt teostab pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet kohus. Seega ei saa vastaja anda hinnangut jõustunud kohtulahendile ja kohtu tööle.

4) Mis puutub küsija võimalustesse veel midagi teha, siis PankrS § 63 lg 1 kohaselt haldur, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda masskohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Ja PankrS § 63 lg 2 kohsaelt on halduri kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanud sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest.

Seega saab küsija oma õiguste kaitseks pöörduda hagiga kohtusse. Kuid ma juhin tähelepanu asjaolule, et seadus räägib halduri süüliselt tekitatud kahjust. Seega, kui pöörduda hagiga kohtusse, peab hageja tõendama halduri süülist käitumist kahju tekitamisel.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta