Kohtutäitur ja firma
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Kohtutäitur ja firma
Kas eraisiku (minu) võlgade kohtutäitur saab minna minu firma varade kallale, kus olen firma omanik ja ainus juhatuse liige? Tänan!
Re: Kohtutäitur ja firma
Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Üheks seadusega ettenähtud abinõuks rahalise nõude täitmisel on võlgniku vara sh koduse vallasvara arestimine ja müük. Võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise.
Võlgniku kaudses valduses oleva asja võib kohtutäitur oma valdusse võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu. Samas erandjuhtudel, ehk siis kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on TMS § 64 lg 4 alusel võimalik arestida ka kolmanda isiku valduses olev vara.
Seega kolmanda isiku (sh äriühingu) valduses oleva vara arestimine on võimalik üksnes siis, kui kohtutäituril on alust eeldada, et see vara kuulub võlgnikule kuid on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks.
Seega, kui kolmas isik (sh äriühing) peaks leidma, et kohtutäitur arestinud talle kuuluvat vara, tuleb tal vara arestist vabastamiseks pöörduda kohtu poole TMS § 222 lg 1 alusel hagiga sissenõudja ja võlgniku vastu. TMS § 222 lg 1 järgi kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 2 järgi hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu
Vastas Oksana Kutšmei.
Võlgniku kaudses valduses oleva asja võib kohtutäitur oma valdusse võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu. Samas erandjuhtudel, ehk siis kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on TMS § 64 lg 4 alusel võimalik arestida ka kolmanda isiku valduses olev vara.
Seega kolmanda isiku (sh äriühingu) valduses oleva vara arestimine on võimalik üksnes siis, kui kohtutäituril on alust eeldada, et see vara kuulub võlgnikule kuid on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks.
Seega, kui kolmas isik (sh äriühing) peaks leidma, et kohtutäitur arestinud talle kuuluvat vara, tuleb tal vara arestist vabastamiseks pöörduda kohtu poole TMS § 222 lg 1 alusel hagiga sissenõudja ja võlgniku vastu. TMS § 222 lg 1 järgi kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 2 järgi hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu
Vastas Oksana Kutšmei.