Tere,
Eelmisel suvel tekkis mul probleem. Tahtsin tuttava arvele kanda 320eur, aga kuna tegin seda pangaautomaadis, siis kogemata panin summaks 3200eur. Peale seda helistasin isikule kellele konto kuulus, et juhtus nii ja kas ta saaks osa rahast tagasi kanda. Tuli välja, et see oli vana arve nr ja polnud enam kasutuses. Pidi järgmine päev panka minema ja asja korda ajama. Lõpuks tuli välja, et 2 kohtutäiturit olid ära arestinud 2700eur, mille ta võlgu oli. Peale seda saatsin kohtutäituritele digiallkirjastatud kirjad ja seletasin probleemi ära ning küsisin, kas ei oleks võimalik seda summat tagasi saada kuidagi. Mulle öeldi, et ise olen süüdi ja nüüd pean tuttavaga ise selle asja ära klaarima. Nüüd mind huvitabki, kas sellise näpuvea pärast olengi rahast ilma või saab ka kuidagi tagasi nõuda seda?
Ette tänades!
Kohtutäiturid
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kohtutäiturid
Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi vara kuuluvuse üle tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest.
Võlgniku kontol olevate ja täitemenetluse jooksul sinna laekuvate rahaliste vahendite arestimisel lähtub kohtutäitur eeldusest, et kontol olev ja kontole laekuv raha kuulub võlgnikule.
Kohtutäituril on üksnes piiratud võimalus vabastada vara arestist kolmanda isiku avalduse alusel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 2 järgi, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva vara. See, et võlgniku kontole laekunud raha ei kuulu võlgnikule ei ole üldjuhul ilmne sh Teie küsimuses toodud juhul ei ole sugugi ilmne kas Te tegelikult soovisite kanda võlgnikule väiksemat summat või mitte.
TMS § 222 lg 1 järgi kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 1 kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.
Seega kohaseks õiguskaitsevahendiks olukorras, kus kohtutäitur on võlgniku kontol arestinud sinna ekslikult kantud kolmanda isiku raha, on TMS § 222 lg 1 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu arestitud vara arestist vabastamiseks.
Vastas Oksana Kutšmei.
Võlgniku kontol olevate ja täitemenetluse jooksul sinna laekuvate rahaliste vahendite arestimisel lähtub kohtutäitur eeldusest, et kontol olev ja kontole laekuv raha kuulub võlgnikule.
Kohtutäituril on üksnes piiratud võimalus vabastada vara arestist kolmanda isiku avalduse alusel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 2 järgi, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva vara. See, et võlgniku kontole laekunud raha ei kuulu võlgnikule ei ole üldjuhul ilmne sh Teie küsimuses toodud juhul ei ole sugugi ilmne kas Te tegelikult soovisite kanda võlgnikule väiksemat summat või mitte.
TMS § 222 lg 1 järgi kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 1 kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.
Seega kohaseks õiguskaitsevahendiks olukorras, kus kohtutäitur on võlgniku kontol arestinud sinna ekslikult kantud kolmanda isiku raha, on TMS § 222 lg 1 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu arestitud vara arestist vabastamiseks.
Vastas Oksana Kutšmei.
Re: Kohtutäiturid
Kui kaua oleks aega hagi esitamiseks? Sündmus leidi aset 22.06.2015. Ja kas oleks mõtet proovida kohtu kaudu seda raha tagasi nõuda ning kelle poole soovitaksite pöörduda?
Ette tänades!
Ette tänades!
Re: Kohtutäiturid
Arvestades, et selle aja jooksul on raha juba ammu sissenõudjale edasi kantud, on olemuslikult tegemist nõudega alusetu rikastumise sätete alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
Nõude esitamise perspektiivikuse osas ei ole kahjuks küsimuses esitatud väheste andmete põhjal võimalik hinnangut anda. Pealegi väljuks sellise hinnangu andmine ka käesoleva foorumi formaadist. Samuti ei anna vastaja soovitusi õigusteenuste osutaja valiku osas.
Vastas Oksana Kutšmei.
Nõude esitamise perspektiivikuse osas ei ole kahjuks küsimuses esitatud väheste andmete põhjal võimalik hinnangut anda. Pealegi väljuks sellise hinnangu andmine ka käesoleva foorumi formaadist. Samuti ei anna vastaja soovitusi õigusteenuste osutaja valiku osas.
Vastas Oksana Kutšmei.