Majas on kolm korterit, olemas notariaalne kasutuskord ja kellegil selles osas erimeelsusi pole. Ilmnes aga, et maja ise on ebaseaduslik ehitis st tegemist üksikelamuga, kus ei saa olla 3 korterit. Nüüd 2 kaasomanikku soovivad kaasomandi lõpetada, maja seadustada kortermajaks ja seada korteriomandid. Sellega kaasneb palju kulutusi: advokaaditeenus, riigilõivud, arhitektiteenus, võimalikud kohtukulud jne. Üks kaasomanikest ei näe ebaseaduslikus majas elamises ja kaasomandis probleemi ja keeldub maja seadustamises ja korteriomandite moodustamises osalemast ja sellega kaasnevate kulude maksmisest. Kuidas sellises olukorras toimida?
Tänud ette!
Kaasomanik ei nõustu kaasomandi lõpetamisega
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kaasomanik ei nõustu kaasomandi lõpetamisega
Kaasomandi lõpetamisel peaks jagatama asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui aga kaasomanikud ei saavuta kokkulepet, siis on Teil võimalik pöörduda teise kaasomaniku vastu hagiga kohtusse.
Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega on vastavalt seadusele olemas kolm võimalust kaasomandi lõpetamiseks. Veel üheks võimaluseks on oma osa müüa. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
Vastas Vambola Olli.
Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega on vastavalt seadusele olemas kolm võimalust kaasomandi lõpetamiseks. Veel üheks võimaluseks on oma osa müüa. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
Vastas Vambola Olli.