Tere,
Lugu selline, et olid olemas Austraalia algaja load, aga aegusid ära ja sain peale seda trahvi 240 eurot,(mis on tasutud) küsisin ka kohe, et kas se takistab minu lubade tegemist Eestis, vastati et ei tohiks takistada, kuna eelnevalt on mul ikkagi juhiluba olnud.
Tegin kiirelt autokoolis eksamid ära ja läksin arki ja kus ei lastud mind eksamile.
Kui kirjutasin hiljem ppa le, et miks ma ei saa, vastati, et sain oma otsuse kätte ja mul oli võimalik seda 15 päeva edasi kaevata.Kuidas ma olekski saanud edasi kaevata, kui mulle ei selgitatud ega protokollil pole midagisellist kirjas, et ma ei saa juhilubasid taodelda aasta jooksul. asi millest ma midagi ei tea pole minuarust võimalik edasi kaevata.Kuna mul on lubasid vaja siis tahtsin teada kas mul on mingi võimalus edasi kaevata ja kas sellel on mõtet, sest kui oleks mulle selgitatud, et ma ei saa lubasid teha, poleks ma kiirmenetlus otsusega kindlasti nõus olnud, kuna minuarust se ei ole kiirmenetlus otsus, kus lisatakse uusi karistusi ilma minule selgitamata, et mille eest. Lisaks veel seda, et auto oli korras, mina täiesti kaine ja ei ole varem seadusega pahuksis olnud.Arusaamatu on ka see , et kui load on ühe päevagi aegnud siis nagu juhtimis oskus kaoks ja olen kriminal.
Ja kui on võimalik edasi kaevata siis kaua selline asi aega võib võtta ja mis se maksaks.
Parimate soovidega.
Juhiluba
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Juhiluba
Liiklusseaduse (LS) § 106 lg 1 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, keda ei ole karistatust liiklusseaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud rikkumised.
Kui Te juhtisite mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta st kehtetu juhitunnistusega, siis määrati Teile politsei kui kohtuvälise menetleja poolt karistus LS § 201 lg 1 alusel. Sellisel juhul ei anta Teile juhtimisõigust enne, kui Teile määratud karistus on arhiveeritud. Teile määratud karistus arhiveeritakse, kui trahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Väärteoprotokoll ei pea sisaldama teavet või hoiatust, et karistatus liiklussüüteo eest takistab juhtimisõiguse taotlemist. Kui Teile määrati karistus mootorsõiduki juhtimise eest kuna juhtisite mootorsõidukit omamata selleks õigust ning Te leidsite, et karistamine on ebaseaduslik, siis oleksite ettenähtud tähtaja jooksul pidanud esitama kaebuse maakohtule, et vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust. Maakohtule kaebuse esitamine on riigilõivuvaba ja kaebuse võite koostada ise. Kaebus peab vastama Väärteomenetluse seadustiku § 115 sätestatud nõuetele.
Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) kui kaebuse esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5) otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
6) kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev ning füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku nimetus, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse;
7) millises osas otsus vaidlustatakse;
8) kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
9) isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida.
Kaebus esitatakse koos koopiatega vastavalt menetlusest osavõtvate isikute arvule.
Kaebuse esitaja peab kaebuses märkima:
1) kas ta soovib kohtuistungist osa võtta;
2) kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.
Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus.
Kaebusele lisatakse:
1) kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia;
2) tõendid;
3) tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse;
4) muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid.
Vastas Vambola Olli.
Kui Te juhtisite mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta st kehtetu juhitunnistusega, siis määrati Teile politsei kui kohtuvälise menetleja poolt karistus LS § 201 lg 1 alusel. Sellisel juhul ei anta Teile juhtimisõigust enne, kui Teile määratud karistus on arhiveeritud. Teile määratud karistus arhiveeritakse, kui trahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Väärteoprotokoll ei pea sisaldama teavet või hoiatust, et karistatus liiklussüüteo eest takistab juhtimisõiguse taotlemist. Kui Teile määrati karistus mootorsõiduki juhtimise eest kuna juhtisite mootorsõidukit omamata selleks õigust ning Te leidsite, et karistamine on ebaseaduslik, siis oleksite ettenähtud tähtaja jooksul pidanud esitama kaebuse maakohtule, et vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust. Maakohtule kaebuse esitamine on riigilõivuvaba ja kaebuse võite koostada ise. Kaebus peab vastama Väärteomenetluse seadustiku § 115 sätestatud nõuetele.
Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) kui kaebuse esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5) otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
6) kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev ning füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku nimetus, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse;
7) millises osas otsus vaidlustatakse;
8) kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
9) isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida.
Kaebus esitatakse koos koopiatega vastavalt menetlusest osavõtvate isikute arvule.
Kaebuse esitaja peab kaebuses märkima:
1) kas ta soovib kohtuistungist osa võtta;
2) kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.
Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus.
Kaebusele lisatakse:
1) kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia;
2) tõendid;
3) tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse;
4) muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid.
Vastas Vambola Olli.