Minul on küsimus sellisel teemal, et olin suhtes 4 aastat inimsega ning meil oli kokkulepe, et mina olen nõus temale raha laenama või teda rahaliselt toetama, kui meil on aus suhe ning tema ei oma mitte kellegi teisega suhet sama aegselt, millega minu nn. kaaslane oli nõus. Sellel aastal, kui ma keeldusin temale jälle raha laenamast ütles tema minule, et tema lõpetab minuga suhte. Peale meie suhet sain mina teada, et juba aasta enne, kui tema minuga suhte lõpetas, elas tema praktiliselt koos jube teise inimesega ning omas ka muid suhteid sama aegselt. Kuigi väitis minule terve selle aja, et olen ainus inimene kellega tal on suhe ning ta ei oma muid suhteid peale meie suhte. Selle nelja aastaga laenasin või maksin mina temale kokku umbes 15000 eurot. Kas minul on õigus seda raha tagasi nõuda või osaliselt tagasi nõuda? Kuna tema valetas kõige kohta, kes ta on ning selle kohta, et meil on aus suhe. Ta laenas minult raha väidetega, et aitab oma emal üüri maksta kuna elab koos emaga, kuigi peale lõpetamist sain teada, ta ei olnud emaga koos elanud juba poolteist aastat. Samuti väitis ta korduvalt, et annaksin talle raha kuna ta tahaks kooli süüa osta, mis oli samuti vale kuna ta ei käinud juba väga kaua aega koolis, millest mina ei olnud teadlik. Samuti kinnitas ta mulle koduvalt, et ei kasuta mind ära rahaliselt ega materjalsetel põhjustel ja ei peta minult raha välja, mida ta just tegigi.
Kas mul on õigus seda raha tagasi nõuda või nõuda kuidagi tema vastutusel võtmist, 4 aastat mulle kaaslase mängimise, minu petmise ning mulle kaaslase mängimise eest, kes ta tegelikult ei olnud kuna omas sama aegselt suhteid teistega, mulle selle kohta valetades ning minult suure summa välja petmise eest, valetades mulle, kes ta tegelikult on ning millega ta tegeleb? Kelle poole peaksin pöörduma?
Kaaslase mängimine ja minult raha välja petmine valedega
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kaaslase mängimine ja minult raha välja petmine valedega
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 15 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega, kui te leiate, et Teil oli lepinguline suhe ja Teie õigusi vastavalt lepingule on rikutud, siis on Teil õigus pöörduda hagiga kohtusse.
Lepingu võib olla sõlmitud suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui kehtiv õigus ei näe ette lepingu kohustuslikku vormi. Kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte sooviks oli anda kokkuleppele õiguslikult siduv tähendus, loetakse seda suuliselt sõlmitud lepinguks. Kokkuleppest teeb lepingu just kokkuleppe õigusega tagatud iseloom.
Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Tehingute tegemisel peaks olema järgitud hea usu põhimõte. Alati tuleks eelistada kirjalikult sõlmitud kokkuleppeid, mis tagab võimaluse tõendada vaidluse korral lepingu tingimusi. Kohtusse pöördumise õiguse kasutamisega kaasnevad ka kohustused (kohustus tõendada oma väiteid ja tasuda riigilõiv). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
Tsiviilasjade menetlemine kohtus toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele. Hagi sisule esitatavad nõuded on ära toodud TsMS §-s 363. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Hagi tuleb esitada trükikirjas A4 formaadis lehel. Soovitav on kohtusse hagi esitamisel pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole, kes esindaks Teid kohtuvälises menetluses ja kohtus. Hagi rahuldamisel mõistetakse menetluskulud välja vastaspoolelt.
Vastas Vambola Olli.
Lepingu võib olla sõlmitud suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui kehtiv õigus ei näe ette lepingu kohustuslikku vormi. Kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte sooviks oli anda kokkuleppele õiguslikult siduv tähendus, loetakse seda suuliselt sõlmitud lepinguks. Kokkuleppest teeb lepingu just kokkuleppe õigusega tagatud iseloom.
Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Tehingute tegemisel peaks olema järgitud hea usu põhimõte. Alati tuleks eelistada kirjalikult sõlmitud kokkuleppeid, mis tagab võimaluse tõendada vaidluse korral lepingu tingimusi. Kohtusse pöördumise õiguse kasutamisega kaasnevad ka kohustused (kohustus tõendada oma väiteid ja tasuda riigilõiv). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
Tsiviilasjade menetlemine kohtus toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele. Hagi sisule esitatavad nõuded on ära toodud TsMS §-s 363. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Hagi tuleb esitada trükikirjas A4 formaadis lehel. Soovitav on kohtusse hagi esitamisel pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole, kes esindaks Teid kohtuvälises menetluses ja kohtus. Hagi rahuldamisel mõistetakse menetluskulud välja vastaspoolelt.
Vastas Vambola Olli.