Tere!
Ostsin garaazi ja notari sõnul pean kas mina või vana omanik teisi kaasomanikke sellest ostust teavitama, kuna neil on eesostuõigus (mina kaasomanike hulka ei kuulu). Notarilt sain nimekirja isikukoodidega, ei numbreid ega meiliaadresse. Müüja vana inimene ja lesk, seega jääb see minu kohuseks. Garaazi juhatuselt sain nimekirja ja tel numbrid mõne aasta tagusest ajast. Osad numbrid aga on vahetatud ja omanikke kätte ei saa. Notari sõnul on eesostuõigus kaks kuud teada saamise hetkest. Küsin- kui omanik keda kätte saada ei õnnestu, avastab 5 aasta pärast tehingu ja soovib kasutada oma eesostuõigust siis tundub see ajuvaba, kas on mingi võimalus teatada näiteks kohalikus ajalehes lugedes see kõigile kättesaadavaks teateks, piisab juhatusest lisaks osadele omanikele, või peangi elama nö pommi otsas ja ei saa seal midagi teha (katust, ust või akent vahetada)?
kaasomanike teavitamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: kaasomanike teavitamine
Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe nädala jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kinnisasjade puhul kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega.
VÕS § 249 sätestab, et müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust.
Kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.
Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja.
Kahekuuline tähtaeg algab müügilepingu kätte saamise päevale järgnevast päevast.
Tekkinud olukorras peaksite ostjana tegema koostööd müüjaga. Teil on võimalik pöörduda andmete saamiseks Rahvastikuregistri poole. Rahvastikuregistris olevatele andmetele pääsevad avaliku ülesande täitmiseks ja õigustatud huvi korral ligi nii asutused kui füüsilised ja juriidilised isikud. Teiste omanike teavitamise viisi peaksite valima ise. Teavitus peaks olema tehtud kirjalikult, kuid lepingu koopiat ei pea Te tingimata lisama. Ostueesõiguse kasutaja peab kindlasti pöörduma notari poole ja notar teatab antud isikule hinna, millega garaaž osteti.
Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-142-14 selgitanud müüja teavitamiskohustust lepingu korral, mille suhtes kehtib ostueesõigus. Kohtuvaidluse keskseks küsimuseks oli, kas müüja on ostueesõigust omavat isikut müügilepingu sõlmimisest ja selle sisust nõuetekohaselt teavitanud. Riigikohus asus seisukohale, et müügilepingu sisusse kuuluvaks tuleb lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Kaasomanikele teatamise kohustus tuleneb seadusest ja see ei näe ette erisusi.
Vastas Vambola Olli.
VÕS § 249 sätestab, et müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust.
Kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.
Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja.
Kahekuuline tähtaeg algab müügilepingu kätte saamise päevale järgnevast päevast.
Tekkinud olukorras peaksite ostjana tegema koostööd müüjaga. Teil on võimalik pöörduda andmete saamiseks Rahvastikuregistri poole. Rahvastikuregistris olevatele andmetele pääsevad avaliku ülesande täitmiseks ja õigustatud huvi korral ligi nii asutused kui füüsilised ja juriidilised isikud. Teiste omanike teavitamise viisi peaksite valima ise. Teavitus peaks olema tehtud kirjalikult, kuid lepingu koopiat ei pea Te tingimata lisama. Ostueesõiguse kasutaja peab kindlasti pöörduma notari poole ja notar teatab antud isikule hinna, millega garaaž osteti.
Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-142-14 selgitanud müüja teavitamiskohustust lepingu korral, mille suhtes kehtib ostueesõigus. Kohtuvaidluse keskseks küsimuseks oli, kas müüja on ostueesõigust omavat isikut müügilepingu sõlmimisest ja selle sisust nõuetekohaselt teavitanud. Riigikohus asus seisukohale, et müügilepingu sisusse kuuluvaks tuleb lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Kaasomanikele teatamise kohustus tuleneb seadusest ja see ei näe ette erisusi.
Vastas Vambola Olli.