Tere,
Palun nõu selle kohta, kui korter pärandati minu emale aga korteris oleva vallasvara päris keegi teine ning ta hoiustab neid seal korteris juba 1,3 aastat. Jaanuaris 2017 kinkis ema kinkelepinguga korteri oma tütrele. Vallasvara omanik elab antud korteris sees, ta ei maksa kommunaale ega midagi ning meiega ei ole nõus kokku saama ega koostööd tegema, et ta korteri vabastaks ja asjad ära viiks. Mis võimalused on korteri omanikul seda korterit üldse kasutada, kas on ka muid võimalusi tema asjade välja tõstmiseks (mida ta seal meelega hoiab), peale kohtusse mineku? Kas saab ka muid meetmeid kasutada?
Teine küsimus: Kui korter on pärandatud ja nüüd edasi kingitud teisele omanikule, siis kas inimene, kes päris korteris oleva vallasvara ning on antud korteris varem 40 aastat elanud omab õigust seal ka edasi elad ja seda tasuta? Ta ei ole sinna kunagi sisse kirjutatud olnud. Kas korteri omanikul (kui näitekskunagi keegi ka selle ära ostab ja saab uueks omanikuks) tekib üldse sedause silmis õigust seda korterit kasutada või ei tohi puukelanikku elupinnalt välja tõsta ja tema vallasvara puutuda? Täpsustuseks ei suuliselt ega kirjalikult ei ole meie lubanud tal seal elada, koguaeg palutakse ja antakse uusi tähtaegu oma asjade välja viimiseks.
Suured, suured tänud igasuguse abi ees!
Lugupidamisega,
Inimene hoiab oma vallasvara teisele inimesele kuuluvas kort
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Inimene hoiab oma vallasvara teisele inimesele kuuluvas
Kuna isik kasutab teisele isikule kuuluvat eluruumi, siis võiks seda käsitleda, kui üürilepingut, kuna korteris elav isik ei ole korterit hõivanud omavoliliselt. Tegemist on samas tähtajatu üürilepinguga kuna lepingu tähtaeg on määratlemata. Võlaõigusseaduse § 312 lg 1 sätestab, et kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Seega eluruumi tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest peab ette teatama kolm kuud.
Tekkinud vaidluses peaksite juhinduma lepingust ja vastavatest sätetest võlaõigusseaduses. Avaldus üürilepingu ülesütlemiseks peab vastama võlaõigusseaduse § 325 lg 2 nõuetele. Vastasel juhul on üürilepingu ülesütlemine tühine. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
Kui Teil oli sõlmitud tähtajatu üürileping ja ülesütlemisavaldus ei vastanud viidatud nõuetele, siis on ülesütlemisavaldus kehtetu. Kui korterit kasutav isik ei vabasta korterit, siis tuleb Teil pöörduda kohtusse hagiga vara välja nõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.
Tsiviilasjade menetlemine kohtus toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele. Hagi sisule esitatavad nõuded on ära toodud TsMS §-s 363. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Hagi tuleb esitada trükikirjas A4 formaadis lehel. Soovitav on kohtusse hagi esitamisel pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole, kes esindaks Teid kohtuvälises menetluses ja kohtus. Hagi rahuldamisel mõistetakse menetluskulud välja vastaspoolelt.
Vastas Vambola Olli.
Tekkinud vaidluses peaksite juhinduma lepingust ja vastavatest sätetest võlaõigusseaduses. Avaldus üürilepingu ülesütlemiseks peab vastama võlaõigusseaduse § 325 lg 2 nõuetele. Vastasel juhul on üürilepingu ülesütlemine tühine. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
Kui Teil oli sõlmitud tähtajatu üürileping ja ülesütlemisavaldus ei vastanud viidatud nõuetele, siis on ülesütlemisavaldus kehtetu. Kui korterit kasutav isik ei vabasta korterit, siis tuleb Teil pöörduda kohtusse hagiga vara välja nõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.
Tsiviilasjade menetlemine kohtus toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele. Hagi sisule esitatavad nõuded on ära toodud TsMS §-s 363. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Hagi tuleb esitada trükikirjas A4 formaadis lehel. Soovitav on kohtusse hagi esitamisel pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole, kes esindaks Teid kohtuvälises menetluses ja kohtus. Hagi rahuldamisel mõistetakse menetluskulud välja vastaspoolelt.
Vastas Vambola Olli.